Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida,” kirjutab Aivo Liiv.
Foto: Erakogu
Üks tõsisemaid Eesti majanduskasvu pidureid on praegu inimeste meelsus tuleviku kulutuste suhtes. On olemas lihtne lahendus paremaks majanduskasvuks – käibemaksumäära juulikuust uuesti tõstmisest loobumine.
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.
Võttes laenutingimuste aluseks, et 25-aastase perioodiga laenu laenumakse on 25% keskmisest piirkonna palgast ja intressimäär on turu keskmine, sai keskmise Harju palgaga 2024. aasta IV kvartalis eluasemelaenu arvestuslikult ~78 000 eurot, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.