Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Kaupmehed on hoidnud töötajaid, aga kindlasti see nii enam kaua ei kesta. Hoolimata sellest, et on olnud hääli, mis üritavad majandust n-ö üles rääkida,” kirjutab Aivo Liiv.
Foto: Erakogu
Üks tõsisemaid Eesti majanduskasvu pidureid on praegu inimeste meelsus tuleviku kulutuste suhtes. On olemas lihtne lahendus paremaks majanduskasvuks – käibemaksumäära juulikuust uuesti tõstmisest loobumine.
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.
Võttes laenutingimuste aluseks, et 25-aastase perioodiga laenu laenumakse on 25% keskmisest piirkonna palgast ja intressimäär on turu keskmine, sai keskmise Harju palgaga 2024. aasta IV kvartalis eluasemelaenu arvestuslikult ~78 000 eurot, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.