Advokaat: milleks riigile info magamistoa ja tagaaia kujunduse kohta?
Maakasutus- ja ehitusvaldkonnas peab kiirendama üleminekut digilahendustele, et kaotada andmete liigne kogumine ja avalikustamine, kirjutab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Sandra Mikli.
Loe AI kokkuvõtet
Viimasel ajal on arutletud, mil määral läheb maakatastri ja ehitusregistri andmete ulatuslik avalikustamine vastuollu eraelu puutumatusega, sest registriandmed võimaldavad muu hulgas saada detailse ülevaate inimeste eluruumidest ja tagaaedadest. See tõstatab küsimuse andmete kogumise ja avalikustamise ülemäärasusest.
Arutelu keskmes ei peaks siiski olema üksnes see, kas näiteks arendaja avaldatud magamistoa ruumilahendused kvalifitseeruvad isikuandmeteks, mida on vaja kaitsta, vaid eeskätt küsimus: mis eesmärgil avalik võim selliseid andmeid kogub ning millises mahus on see põhjendatud?
Andmete, seal hulgas isikuandmete töötlemiseks peab olema avalikust huvist tulenev õiguslik alus. Enamasti seisneb see mõne avaliku ülesande täitmises – näiteks ehitusloa menetlemisel peab kontrollima tuleohutust või vastavust planeeringule. Kas selliste ülesannete täitmiseks on aga vaja teada näiteks lastetoa mööbli paigutust või sisekujundust?
Rohkem, kui hallata jõuab
Andmete töötlemisel kehtib minimaalsuse põhimõte: andmeid võib töödelda nii palju, kui see on vajalik, kuid nii vähe, kui võimalik. Lisaks õigusmõõtmele on minimaalsusel ka praktiline põhjus – mida suurem andmemaht, seda suuremad on riigi kulud info säilitamiseks, ajakohastamiseks ja turvamiseks.
Autori märkus: artikkel tugineb analüüsidele “Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs” (Sorainen ja TalTech 2024) ning “Ehitise elukaare digitaliseerimiseks kohandamine” (Sorainen ja TalTech 2020)
Maakasutus- ja ehitusvaldkonda reguleerib ulatuslik õigusnormistik, millele lisanduvad tehnilised standardid ja hea tava. Nende järgimise kontrollimiseks esitatakse mahukaid ehitusprojekte, uuringuid ja ekspertiise. Näiteks eluruumide päevavalguse nõuete kontrollimiseks peab teadma ruumide paiknemist ilmakaarte suhtes; mõnel kasutusalal on oluline sanitaartehnika olemasolu ja nii edasi.
Seotud lood
5 ettepanekut ehitusseadustiku muutmiseks
Advokaadibüroo Sorainen koostas Riigikantselei tellimusel analüüsi, et hinnata, kas Eesti võiks loobuda mõnede teiste Euroopa riikide eeskujul elamute ja korterelamute kasutusloa kohustusest, ning kuidas selline muudatus mõjutaks ohutust, halduskoormust ja õiguslikku selgust.
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
3
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
4
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
5
Turul käib kättesaadavuse teemal hämamine
Viimased uudised
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Konverentsid
Hetkel kuum
Pööris koidab - eluasemeturul ja linnaruumis kisub tuliseks. Miljoniruuduküsimus muutub aina päevakajalisemaks
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
Võlakirjad jaotati lähtuvalt 5 põhimõttest
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele