Kinnisvaraomanik vajab enda kõrvale kvalifitseeritud korrashoidjat

„Kinnisvaraomanike harimine on väga oluline teema. Kinnisvaraomanik peab saama aru, millist tavakompetentsi ühiskond temalt nõuab. Ja mis veel tähtsam – et ta tavakompetentsi piiridest väga välja ei läheks,“ rääkis saates Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuht Jüri Kröönström saates, lisades, et projekteerijate ning ehitajate kõrval on ka korrashoidjad oma ala eksperdid. „Kogu protsess, mida me korrashoiuks nimetame, eeldab majanduslikku, juriidilist, tehnilist pädevust, lisaks head suhtlemisoskust.

„See on professionaalse tegevuse valdkond, kus valmistatakse pikki aastaid spetsialiste ette. Ülikoolis 5 aastat, pärast veel 3 aastat lisaks, et saada kätte kutsepädevus. Ühiskond valmistab neid spetsialiste ette 10 aastat,“ täiendas Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Roode Liias.

Kröönströmi sõnul on liikvel ütlemine – nii palju kui on korteriomanikke, niipalju on Eestis ka korrashoidjaid ja haldureid. Selline käsitlus tema sõnul siiski ei sobi, sest tavainimesel pole vastavaid oskusi ning teadmisi. „Omanik on see, kes teeb põhiotsuseid, aga tal peaks olema konsultant – haldur, kes teda nõustab ja professionaalid kinnisvaramaastikul pakuvad juba konkreetset teenust.“