Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraomanik vajab enda kõrvale kvalifitseeritud korrashoidjat
Uue raadiosaates „Korras kinnisvara täna-homme“ kõnelesid külalised korrashoiusektori arengu kõrval omaniku harimise olulisusest. Omanikelt oodatakse huvi oma kinnisvara vastu ja otsuste tegemise julgust, kuid nõustamise ja korrashoiutööd peaks jätma ekspertidele, kinnitasid saates osalejad.
„Kinnisvaraomanike harimine on väga oluline teema. Kinnisvaraomanik peab saama aru, millist tavakompetentsi ühiskond temalt nõuab. Ja mis veel tähtsam – et ta tavakompetentsi piiridest väga välja ei läheks,“ rääkis saates Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu tegevjuht Jüri Kröönström saates, lisades, et projekteerijate ning ehitajate kõrval on ka korrashoidjad oma ala eksperdid. „Kogu protsess, mida me korrashoiuks nimetame, eeldab majanduslikku, juriidilist, tehnilist pädevust, lisaks head suhtlemisoskust.
„See on professionaalse tegevuse valdkond, kus valmistatakse pikki aastaid spetsialiste ette. Ülikoolis 5 aastat, pärast veel 3 aastat lisaks, et saada kätte kutsepädevus. Ühiskond valmistab neid spetsialiste ette 10 aastat,“ täiendas Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Roode Liias.
Kröönströmi sõnul on liikvel ütlemine – nii palju kui on korteriomanikke, niipalju on Eestis ka korrashoidjaid ja haldureid. Selline käsitlus tema sõnul siiski ei sobi, sest tavainimesel pole vastavaid oskusi ning teadmisi. „Omanik on see, kes teeb põhiotsuseid, aga tal peaks olema konsultant – haldur, kes teda nõustab ja professionaalid kinnisvaramaastikul pakuvad juba konkreetset teenust.“
Kortermajade puhul tõi City Haldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind välja, et Eestis on korteriühistuid rohkem kui 22 500 ning halduri teenust kasutab neist kindlasti alla poole. Positiivne on aga, et huvi selle vastu on tõusnud. „ Meie Kinnisvara Korrashoiu Liidu kutsetunnistuste väljaandmine on järjest kasvanud. See tähendab, et omanike teadlikkus on tõusnud ja halduri kutse vajalikkusest saadakse üha enam aru,“ oli Heikki Lind rahul.
Lind lisas, et korteriühistute juhatustes on hakanud toimuma põlvkondade vahetus. Peale tuleb noorem generatsioon, kes tunneb huvi oma kinnisvara korrashoiu vastu ja kes on altim panustama ekspertide palkamisse.
Saates osalejad rõhutasid veel, et uuema aja kinnisvara juurde kuuluvad erinevad tehnoloogilised lahendused, mistõttu ei maksagi omanikul hakata omal käel midagi reguleerima või remontima. „Ja see tähendab, et korrashoiuga tegelevate inimeste teadmiste ja kvalifikatsiooni tase peab veelgi tõusma,“ kinnitas Roode Liias.
KV Service OÜ juhatuse liikme Miguel Ortega lisas: „Meie võime olla targad, aga kui omanik meie käest teenust ei telli, pole meil midagi teha. Kaasaegne kinnisvaraarendus oma suundumustega, mis tulenevad seadustest ja normidest, liigub selle poole, et igaüks ei saagi aru, mis tema majja täpselt paigaldatud on. Sellepärast on mõistlik kui kinnisvaraarenduses kaasatakse korrashoidjad juba projekteerimise faasis.“
Saadet "Korras kinnisvara täna-homme" juhib Kristi Kool. Saade valmib koostöös Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga.
Seotud lood
Kes Kiili alevisse sisse keerab, märkab kindlasti uusi elumaju. Kus on inimesed, sinna saagu ka teenused ja töökohad. Selle eest hoolitseb alevi põhjaservas arenev Veski Tehnopark, Kontsepti büroo arhitektide täislahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele