Millisest Põhja-Tallinna asumist saab järgmine kinnisvarapärl?

Üle 10 aasta Põhja-Tallinna piirkonnas tegutsenud Marina Hodus meenutas "Uus Maa kinnisvarasaates", et tema maakleripõlve alguses oli Kalamaja populaarsus juba tärganud. „Juba siis räägiti, et pealinn areneb Põhja-Tallinna suunas ja nii ongi läinud,“ ütles Hodus. „Siin piirkonnas on ellu viidud väga õnnestunud projekte nagu Noblessneri kvartali väljaehitamine, nüüd on pooleli Kopli arendus, Volta kvartal.“

Kalamaja puhul on kliendid huvitatud nii uusarendustest kui vanematest majadest, kuhu juurde käib tavaliselt privaatne siseõu. „Vanade majade puhul on puudu suurematest pindadest, nii 90 kuni 100 ruutmeetrit, selliseid üldiselt pole tihti pakkuda. Ajalooliselt olidki Kalamajas väiksed korterid ja kui müüki juhtub tulema mõni 2-3st korterist kokku ehitatud elupind, siis see ostetakse kohe ära,“ rääkis maakler.

Tema sõnul on vanade majade põhimure aga kasutuslubade puudumine. „Kalamajas on palju vanu puumaju kenasti korda tehtud, aga kasutusluba ei võetud. Nüüd tasapisi on ühistud hakanud sellega tegelema. See ei lähe aga alati lihtsalt, sest paljud majad tehti korda 10-15 aastat tagasi, kui Kalamaja sai uue elu. Aga siis olid hoopis teised nõudmised, teised materjalid,“ toonitas Hodus ja tõi näiteks korterite välisuksed. Nüüd nõutakse tuletõkkeust ja see võib takistada kasutusloa saamist. On juhtunud sedagi, et kunagise renoveerimise käigus vahetati aknad plastiku vastu, mida üksvahe väga armastati. „Neid kohtab vanadel puumajadel siiamaani, sest kuni pole tarvis müüa ei pea omanik seda alati probleemiks,“ kinnitas Hodus. Plussiks on see, et pangad, kes muidu dokumentatsiooni osas üha nõudlikumad, võivad Kalamaja puhul siiski mööndusi teha, kui tegemist heas asukohas väärtusliku objektiga, ning anda näiteks uuele omanikule laenuga kaasa kohustuse paberid korda ajada.

Analüütik Igor Habal kinnitas saates, et Põhja-Tallinn on saavutanud oma kindla positsiooni. „See linnaosa jääb hinnaklassilt alla ainult Kesklinnale. Eriti kui vaadata lähimaid asumeid. Aga ka linnaserva jääv Kopli muutub jõudsalt kallimaks. Kui vaatate Kopli liinide uusi maju, siis esimesed hinnad olid Mustamäe kanti, praegu ligineb hind juba Kristiine tasemele. Ja on näha, et arendusaktiivsus tõuseb ka muudes Kopli piirkondades.“

Kindlasti on oma suur huvigrupp Pelgurannas, kinnitas Marina Hodus. Ka sinna on viimastel aegadel tekkinud 5-6 uusarendust, kuid väga hästi lähevad ka vanemad kortermajad. „Eriti hinnatakse neid hruštšovkasid, mis paikevad piki Stroomi randa,“ ütles maakler lisades, et mererand ja Stroomi park annavad sealsele kinnisvarale tublisti väärtust juurde. Ei heiduta ostjaid seegi, et majad vanemad ja köögid vastavalt ehitusajastule pisikesed. „Köögid avatakse, planeeringuid muudetakse, majad renoveeritakse. Pealegi on väiksel korteril ka väiksed kõrvalkulud,“ rääkis Hodus.

Samamoodi leidub tal kliente, kes hindavad staliniaegseid maju. „Seal on kõrged laed ja suured korterid, 2-toalised näiteks üle 50 ruudu. Tugevad seinad ja läbikuuldavust pole,“ loetles maakler plusse.

Mõneks ajaks võib Põhja-Tallinnas turg vaiksemaks jääda. Analüütik Igor Habali sõnul on linnaosas võrreldes kahe aasta taguse ajaga pakkumiste arv vähenenud. Esiteks on saanud valmis mitmed projektid ja uute valmimiseni on aega. Teiseks on näiteks Vana-Kalamajas kinnistute arv lihtsalt otsas.

„Müüki on tulemas veel Kalaranna majad, kunagi tuleb Volta, aga Kalamajja suurarendusi enam ei mahu. Jätkub ühe-kahe maja kaupa arendamine. Ühel poolt on arendajal riski rohkem, samas saab pakkuda midagi erilisemat,“ arvas Igor Habal. Ja kui uusi kortereid pakkuda pole, siis tõelised Põhja-Tallinna fännid pööravad vähemalt mingiks perioodiks pilgu järelturu poole, mis annab lootust veelgi rohkemateks kordatehtud majadeks.