Kristi Kool • 12 juuni 2019

Miks vajab uus maja remondifondi?

Uusarenduses elamine ei tähenda, et ei peaks mõtlema hoone korrashoiule ja koguma remondifondi tuleviku tarbeks. Sellistes hoonetes on oma probleemid, millega nõukogudeaegsed paneelmajad kokku ei puutu, kinnitasid haldusfirmade esindajad raadiosaates „Korras kinnisvara täna-homme“.

Ka uued hooned ei pääse haldamiskuludest, mis võivad olla suuremad kui vanadel majadel  Foto: Raul_Mee

Kõik saatekülalised leidsid, et 2018. aasta alguses jõustunud korteriomandi ja korteriühistuseadus on aidanud turgu reglementeerida. „Tänasel päeval pole ühtegi korteriühistuta kortermaja. Küsimus on selles, kui palju neist ka pärast antud üleminekuaega reaalselt tegutseb. Nüüd ongi järgmine küsimus, kuidas saaks ka sellistes hoonetes ühistu päriselt toimima,“ rääkis CityHaldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind.

„Nendes majades, kus initsiatiivi tähtajaks ühistu luua, üles ei näidatud, tegi riik ühistud ise seaduse jõuga,“ täiendas Pindi Kinnisvarahalduse juhatuse liige Elari Udam. „Valdavalt on nende seas väiksemad korterelamud, segment, mis pole ka paljude korrashoiuettevõtete huviorbiidis. Või ei leia neid üles, et abi pakkuda.“

Uue seaduse plussiks peavad korrashoidjad ka omaniku vastutuse ja kohustuste täpsemat väljatoomist. „Mina olen tajunud, et omaniku vastutuse tunne on seni olnud puudulik. On olnud mõtlemine, et keegi teine teeb,“ kinnitas Elari Udam lisades, et mõtlemine on kinni ajas, kus tegutsesid majavalitsejad. „Sellist hoiakut kohtab ikka veel. Võib-olla tõesti tundub, et uue seadusega on palju kaasnevaid kohustusi, aga need on kogu aeg olnud. Lihtsalt omanikud pole tajunud, et neil on vastutus oma kinnisvara eest.“

Hoolt vajab nii vana paneelmaja ja uuselamu

Korteriomanikke ei saa ühte patta panna. "Kui me võtame Tallinna, siis linnaositi on omanike seas teatavad erinevused. Mustamäe vanema piirkonnas elab rohkem eakamaid inimesi. Kuigi ka sinna tuleb tasapisi noori peale. Me võime ju kiruda paneelmaju, aga tegelikult tuleb tänasel päeval tõdeda, et mõneski kontekstis on need paremad kui uued hooned,“ rääkis Lind.

„Paneelmaja pluss on ehituslik eripära,“ täiendas Majavara Halduse juhatuse liige Kaarel Koger. „See on tehtud raudbetoon elementidest. Tegelikult võeti selle maja vorm nõukogude ajal üle Prantsusmaalt ja kui te nüüd vaatate 50 aastat hiljem – majad on püsti ja näevad samasugused välja. Nüüd neid ka soojustatakse ja renoveeritakse, aeg näitab, mis see pikemas plaanis kaasa toob. Aga paneelmaja on hea asi.“

Aasta halduriks valitud Koger kinnitab, et inimestel on ekslik arusaam nagu poleks uue hoone puhul vaja maja tuleviku tarbeks varusid koguda. „Kui me räägime sellisel juhul remondifondist, tuleb halduril mõnikord metsikuid pingutusid teha. Tuleb täpselt inimestele lahti rääkida, mis kõik võib juhtuda, see on nagu ülikooli lõputöö kaitsmine,“ muigas Kaarel Koger.

Uuemate majade puhul on professionaalse haldusettevõtte palkamine oluline juba seetõttu, et sellise kinnisvara korrashoidmise pädevuse on kasvamas. „Hooned on keerukamad, võtame või paljukiidetud nutimajad. Kõik need väljareklaamitud mugavad ja energiasäästlikud süsteemid nõuavad hooldust. Ja uue maja haldamine võib olla seetõttu kulukam,“ rääkis oma kogemustest Elari Udam.

„See sõnum, et uue hoone haldamine on kulukam tuleb haldajal viia omanikeni, mis on paras väljakutse,“ lisas Koger. „Näiteks, kui meil on kõrghoone, siis on tarvis hooldada ATS tuleohutussüsteeme, meil on vaja teha elektrikäitu, sest maja peakaitse on üle 100 ampri. Lisaks sprinklerid ja muud süsteemid. Vanemast majast tulnud inimesele võib olla seda esialgu keeruline selgeks teha.“

Koostöö algab omaniku huvist

Omanike pilt on kirju, sageli määrab ühistu toimimise ja koostööhuvi haldajaga senine majandamise praktika, leiab Elari Udam. „Kui maja on petta saanud, koostöö haldajaga pole sujunud, siis on ühistuliikmed oluliselt umbusklikumad ja on raskem otsuseid kätte saada. Seal aga, kus tegutsevad entusiastlikud juhatuse liikmed ja on varasem kogemus professionaalse haldusfirmaga, on ka suhtumine hoopis teine. Kõik asjad käivad libedamalt ja lihtsamalt. Tänu kinnisvarakorrashoiumaastiku standardile EVS 807 on omanike ehk tellijate ja korrashoidjate suhtlus lihtsustunud.“ Udami sõnul aitab soovituslikele materjalidele tuginemine omanikel korrashoiuvaldkonnast paremini aru saada, mistõttu tõuseb ka usaldus ja langetatakse kiiremini otsuseid.

Kõik saatekülalised tõdesid, et omanike huvi enda vara vastu on hea koostöö lävepakk. Sealt edasi tasuks entusiastlike juhatuseliikmeid ja head kinnisvarahaldurit hoida, et maja juhtimine ja korrashoid ei käiks teatepulgana käest-kätte. „Kui on leitud asjalik juhatuse liige, siis tasub teda tunnustada ja aidata, et ta poleks üksi kogu maja eest väljas. Juhatuse liikmete liiga tihe vahetamine pole hea, nagu ettevõtteski on vaja ka siin järjepidevust,“ toonitas Kaarel Koger ja kutsus kõiki inimesi käima ühistukoosolekutel ja oma vara asjus kaasa rääkima.

„Väga nukker on näha maju, kus omanikke üle 200 ja kui esimesele ühistu koosolekule tuleb 25, teisele ehk 30 inimest, siis see tähendab, et otsustab ainult kümmekond protsenti. Põhiline on asjade vastu huvi tunda,“ lisas Heikki Lind.

Lind kinnitab, et kohti, kust kinnisvara korrashoiu kohta õppida, jagub: „Koolitusi korraldavad nii Korteriühistute Liit kui Kinnisvara Korrashoiu Liit. Praegu on ettevalmistamisel ka uus „Kinnisvara käsiraamat“, mis peaks jõudma huvilisteni uuel aastal.“

Kuula ka saate teist poolt, kus teemaks ärikinnisvara haldamisega seotud küsimused.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806