Miks vajab uus maja remondifondi?

Korteriomanikke ei saa ühte patta panna. "Kui me võtame Tallinna, siis linnaositi on omanike seas teatavad erinevused. Mustamäe vanema piirkonnas elab rohkem eakamaid inimesi. Kuigi ka sinna tuleb tasapisi noori peale. Me võime ju kiruda paneelmaju, aga tegelikult tuleb tänasel päeval tõdeda, et mõneski kontekstis on need paremad kui uued hooned,“ rääkis Lind.

„Paneelmaja pluss on ehituslik eripära,“ täiendas Majavara Halduse juhatuse liige Kaarel Koger. „See on tehtud raudbetoon elementidest. Tegelikult võeti selle maja vorm nõukogude ajal üle Prantsusmaalt ja kui te nüüd vaatate 50 aastat hiljem – majad on püsti ja näevad samasugused välja. Nüüd neid ka soojustatakse ja renoveeritakse, aeg näitab, mis see pikemas plaanis kaasa toob. Aga paneelmaja on hea asi.“

Aasta halduriks valitud Koger kinnitab, et inimestel on ekslik arusaam nagu poleks uue hoone puhul vaja maja tuleviku tarbeks varusid koguda. „Kui me räägime sellisel juhul remondifondist, tuleb halduril mõnikord metsikuid pingutusid teha. Tuleb täpselt inimestele lahti rääkida, mis kõik võib juhtuda, see on nagu ülikooli lõputöö kaitsmine,“ muigas Kaarel Koger.

Uuemate majade puhul on professionaalse haldusettevõtte palkamine oluline juba seetõttu, et sellise kinnisvara korrashoidmise pädevuse on kasvamas. „Hooned on keerukamad, võtame või paljukiidetud nutimajad. Kõik need väljareklaamitud mugavad ja energiasäästlikud süsteemid nõuavad hooldust. Ja uue maja haldamine võib olla seetõttu kulukam,“ rääkis oma kogemustest Elari Udam.

„See sõnum, et uue hoone haldamine on kulukam tuleb haldajal viia omanikeni, mis on paras väljakutse,“ lisas Koger. „Näiteks, kui meil on kõrghoone, siis on tarvis hooldada ATS tuleohutussüsteeme, meil on vaja teha elektrikäitu, sest maja peakaitse on üle 100 ampri. Lisaks sprinklerid ja muud süsteemid. Vanemast majast tulnud inimesele võib olla seda esialgu keeruline selgeks teha.“

Omanike pilt on kirju, sageli määrab ühistu toimimise ja koostööhuvi haldajaga senine majandamise praktika, leiab Elari Udam. „Kui maja on petta saanud, koostöö haldajaga pole sujunud, siis on ühistuliikmed oluliselt umbusklikumad ja on raskem otsuseid kätte saada. Seal aga, kus tegutsevad entusiastlikud juhatuse liikmed ja on varasem kogemus professionaalse haldusfirmaga, on ka suhtumine hoopis teine. Kõik asjad käivad libedamalt ja lihtsamalt. Tänu kinnisvarakorrashoiumaastiku standardile EVS 807 on omanike ehk tellijate ja korrashoidjate suhtlus lihtsustunud.“ Udami sõnul aitab soovituslikele materjalidele tuginemine omanikel korrashoiuvaldkonnast paremini aru saada, mistõttu tõuseb ka usaldus ja langetatakse kiiremini otsuseid.