• 04.07.19, 15:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas ehitada koju päikeseelektrijaam?

„Sellega saab hakkama iga koduperemees-perenaine, kel akutrell peos püsib,“ kinnitas Äripäeva raadio Arvamusfestivali eelsaates Päikeseelektri Assotsiatsiooni tegevjuht Andres Meesak. Festivalil tehakse seekord asi puust ette ja punaseks, see tähendab – rääkimise asemel ehitatakse.
Kuidas ehitada koju päikeseelektrijaam?
  • Foto: Pixabay
„Me ei räägi seekord lihtsalt laval juttu, vaid toome kohale klassikalise eesti viilkatusega elumaja maketi ja ehitame selle küljele töötava päikeseelektrijaama. Tegemist on töötoaga, kus kõik külastajad saavad käed külge panna. Meie poolt on paneelid, karkass, tööriistad ja ka professionaalsed töömehed, eesmärk on aga, et kohaletulnud saaks ka ise käe valgeks,“ rääkis Meesak raadiosaates.
Tema sõnul pole protsessis midagi keeruist.“ Keskmine Eesti koduperemees, kel akutrell käes püsib ja kes oskab testrit kasutada, saab hakkama. Kõigepealt tuleb katusele maha märkida karkass, karkass paika panna, karkassile paneelid kinni kruvida, paneelid omavahel ühendada, paneeliread ühendada inverteriga ja inverter omakorda ühendada vooluvõrku,“ loetles ekspert.
Tavaliselt ei saagi takistuseks puudulikud töövõtted, vaid puudulik info ja eksitavad teadmised internetist. „Netis satub inimene tõenäoliselt paljudele erineva kvaliteedi ja usaldustasemega lehekülgedele, kus saadud teave võib olla vildakas. Oleme proovinud läbi oma liikmete levitada head tava ja põhiteadmisi – missugused peaks olema paneelide kõige optimaalsemad kaldenurgad meie laiuskraadil, kuhu peaks olema paneelid suunatud, missugused on ohutusreeglid,“ selgitas Meesak kelle sõnul pole sellist infot omal käel alati lihtne kätte saada

Artikkel jätkub pärast reklaami

Päike käib lõunakaarest
Et asume põhjapoolkeral ja päike käib meist üle lõunakaarest, siis peaks ka paneelid olema suunatud lõuansse. „Aktsepteeritav on 60 kraadine nurk lõunasuuna suhtes. Ehk 30 kraadi ida poole või lääne poole on veel ok, aga kindlasti ei sobi 90 kraadi täpselt itta või läände. Seda võiks ehk lubada vahemeremaades,“ rääkis Meesak Eesti asukoha eripäradest.
Kaldenurgast sobib meie piirkonnas aga kraadivahemik 35-45 kraadi vahel. „On välja arvutatud, et selliselt paigaldatud paneelid toodavad aasta lõikes kõige rohkem energiat,“ kinnitas ekspert. „Suvel võiks nad olla veidi madalama nurgaga, talvel vastupidi. Aga pole realistlik, et inimesed käiks mitu korda aastas katusel paneelinurkasid muutmas. Seepärast tasuks arvestada just seda kõige optimaalsemat vahemikku.“ Muide, hea uudis on, et klassikalise Eesti viilkatusega eramu katusenurk tavaliselt just sinna vahemikku jääbki.
KUI LEVINUD ON EESTIS PÄIKESEENERGIA TOOTMINE?
"Tänaseks on tootjaid 2000 ringis. Seal on julgelt 1500 on kodumajapidamised ja korterelamud."
Andres Meesak, Päikeseelektri Assotsiatsiooni tegevjuht
Arvamusfestivali töötuppa on oodatud tavalised inimesed – eramute omanikud, ka väiksemate korteriühistute esindajad ja maaettevõtjad, kellel tootmishooned, kus saaks omatoodetud elektrit kasutada.
„Ootus on, et tuldaks praktiliste küsimustega,“ ütles Andres Meesak. „Kindlasti ootame inimesi, kellel olnud mõttes päikeseelektrijaama rajamine oma kodumajale, aga see on jäänud mingite praktiliste küsimuste taha nagu :“ Ega pärast hakka katus vett läbi laskma?“ ja „Kui turvaline see lahendus ikka on?“ „Neile küsimustele leiame vastused,“ lubas Meesak.
Üks levinuimaid küsimusi on tema sõnu aga: „Kuhu ma elektrit salvestan?“ Selle selgitamiseks ja illustreerimiseks ehitatakse Arvamusfestivalil valmis tegelikult isegi 2 päikeseenergia jaama.
„Üks on võrguga ühendatud ja siis me salvestamegi seda kohapeal tarbimisest ülejäänud elektrit üldises võrgus – me anname selle tagasi, müüme selle võrku. Ja teine on selline jaam, kus võrguühendust ei ole, aga on väike aku, selleks, et panna põlema, kas mõni tuli või laadida telefoni. Sedalaadseid väikseid lahendusi kutsuvad eksperdid naljatades „ämma kuuri valgustusprojektiks,“ kuid Meesak kinnitab, et tulevik jõuab kindlasti sinna, kus üksikutes suvilates ja metsataludes tõenäoliselt on odavam saada mõneks suviseks nädalavahetuseks elektrit oma päikesepaneelist ja akudest kui võrguettevõttel rekonstrueerida tallu tulevad liinid.
Arvamusfestivalile tuleb ka Elektrilevi esindaja, kes samamoodi vastab inimeste küsimustele, et inimesed saaksid aru, millised on praktilised sammud, mille abil ehitada endale oma päikeseenergia jaam. „Et mida teha ja kuidas teha seda turvaliselt. Kas on mõtet tellida paneelid või hullem veel –inverteerid eBayst. Millised on riskid?“ Meesaku sõnul ei sobi sugugi kõik inverteerid meie vooluvõrguga.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varjud ja katuse eluiga
Halbu üllatusi võib tekkida ka siis, kui katus või selle asukoht päikeseenergia tootmiseks ei sobi. „Seda juhtub nii eramajade, kuid rohkem isegi kortermajade rekonstrueerimise puhul. Tellija ei tea täpselt kõiki asjaoludis, lõpuks suunatakse paneelid sellisesse ilmakaarde ja sellise nurgaga, kus nad ei saagi toota,“ tõi Meesak näite ja lisas, et niisama oluline on panna tähele, kuidas langevad katusele varjud. „Kui juba ainult ühele paneelile langeb enamus päevast mõne puu vari, siis tegelikult ilma lisaseadmeteta tõmmatakse kogu jada tootmisvõimus alla.“
Iga katus pole ka paneelidele parim paik. „On varastel 90ndatel ehitatud majad, kus katused kippusid olema väga sopilised. Seal ei teki suurt ühes suunas pinda ja paneelid tuleks paigaldada erinevate nurkadega. Ilma vastavate lisaseadmeteta selline jaam tööle ei hakka. Ja on hooneid, millel ei olegi sobivauid seina-või katusepindu, siis jääb üle vaid maapind,“ rääkis ekspert.
Rääkides katusele ehitatavast jaamast, tuleb mõelda katuse eluea peale. „Päikeseenergia jaama eluiga on 25-30 aastat. Kui tegu on paarkümmend aastat tagasi paigaldatud eterniitkatusega, siis selle eluiga pole enam ilmselt 30 aastat. Seega päikeseelektrijaama eluea jooksul tuleks hakata katust vahetama. Paneelid ja karkassid maha võtta ning pärast jälle paigaldada. See on lisakulu, mida kiputakse unustama,“ kinnitas Andres Meesak.
Kuula saadet. Küsimusi esitas Priit Pokk

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 11:14
Võimalus soetada Tallinna lähedal hinnakasvupotentsiaaliga ärimaa
2
Uudised
  • 02.04.26, 11:52
Printsiibi naasmine: Sõõrumaa kvartal rõhub pikaealisusele
3
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 16:44
Kuidas ventilatsioonifiltrid mõjutavad kinnisvara energiakulu ja sisekliima kvaliteeti
4
  • ST
Sisuturundus
  • 08.04.26, 09:33
Korteriühistute probleemid seisavad sageli otsustusvõimetu juhatuse taga
5
Uudised
  • 06.04.26, 14:04
Noobel GALERII: Vaata, kuidas laia haardega kinnisvaraeliit rajas tulevikku!
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
6
Uudised
  • 09.04.26, 12:58
Mis annab ärikinnisvaraturul konkurentsieelise? Siin on tahke enam kui üks
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid

Viimased uudised

  • ST
Sisuturundus
  • 10.04.26, 14:24
Aastatepikkune strateegia kandis vilja: Pro Kapital tegi keerulisel turul rekordhüppe
Uudised
  • 10.04.26, 13:18
Renoveerimiseks ei tule enam sobivamat või odavamat aega
Uudised
  • 10.04.26, 11:50
Liven pani Peakorterile nurgakivi
Saated
  • 10.04.26, 10:42
Kui naaber häirib: millised on õigused ja kohustused kodus ja ettevõtluses
Saated
  • 10.04.26, 10:38
RKAS katsetab uudset hanget ja rajab uut trendi
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Uudised
  • 10.04.26, 08:30
Kas pealinna korterid hakkavad nüüd kallinema? Hea küsimus
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Uudised
  • 10.04.26, 07:00
Galerii: 3 arendajat võimestavad magalat - vaata, mis sinna tuleb
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
Saated
  • 10.04.26, 06:00
Maa- ja ruumiamet kärpis end ligi aastaga viiendiku võrra
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele