Autor: Kristi Kool • 26. juuli 2019

Jaanus Laugus rääkis Uus Maa Kinnisvarasaates, et elab praegusel ajal ka ise pool oma ajast Hispaanias. Kui ta 2014. aastal sinna kolis oli turul veel selge kriis. „Varade realiseerimine oli raske, aga liikus väga häid pakkumisi. Samas oli turg hoopis teise iseloomuga ja võttis aega, et aru saada, kuhu investeerida,“ rääkis ta. „Üldises plaanis on Marbella selgelt muutumas. Tänased linnajuhid vaatavad väga infrastruktuuri arengu poole, et oleks koolid, pargid, mänguväljakud. Et oleks loodust ja parke,“ kinnitas Laugus.

Kui varem oli Marbella veidi kriminogeenne kant, siis ehkki kuritegevus pole päris nullis, on piirkond muutunud palju turvalisemaks. Pigem on probleemiks pisivargused, mis turistiderohkes piirkonnas mujalgi mureks.

Mis maksab kui osta?

„Costa del Sol ehk Päikeserannik, on suur - 100 km rannikuala. Erinevates piirkondades erinevad hinnad. Aga 150 000 eest saab juba 3-toalise korteri,“ kinnitas Laugus. „Alla 3 toa väga kinnisvara ei liigu. On ka ühe magamistoaga, aga sinna pigem ei soovitakski investeerida, sest neid võib olla pärast raske müüa.“

Kõrvalkuludest rääkides ütles kinnisvaraspetsialist, et need on üsna samas suurusjärgus siinsete kommunaalkuludega. Lihtsalt need jaotuvad veidi teisiti kui Eestis ja rolli mängib taas asukoht. Hispaanias koonduvad hooned urbanisatsioonideks, mida võib teataval määral võrrelda Eesti elamukvartalitega. „Kõrvalkulud sõltuvad urbanisatsiooni suurusest, milline on seal haljastus, kas seal on sisebassein ja tenniseväljak. Lisaks turvalahendused, kas on tegemist valvega piirkonnaga. Kõik need asjaolud määravad hinda,“ rääkis Laugus. Villade omanikud maksavad oma kulud, muidugi, täies mahus ise.

„Pigem määravad kulud üldine korrashoid kui kütmine või jahutus,“ kinnitas ta. Kütteperiood on tema sõnul umbes 3 kuud aastat ja piisab lokaalsetest seadmetest. Eraldi küttesüsteemi paigaldamine ei ole sealses kliimas ökonoomne.

Uus Maa Kinnisvarabürool on Hispaanias käsil mitu huvitavat projekti.

Lähem info on leitav SIIT

Mis maksab kui üürida?

Üürihinnad on buumi tõttu Päikeserannikul kõrged. „Madalamad Marbella üürikodud maksavad 10-15 eurot ruutmeetri kohta. Keskmise ja kõrgema kategooria üüripinna puhul on ruuduhind 20-25 ja eksklusiivsete kodude puhul juba 35 ning rohkem eurot ruutmeetri eest,“ rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees. Et keskmine korter on pindalalt 80-100 ruutmeetrit, siis tuleb arvestada päris suure rahaga.

„Kahe magamistoaga korteri pikaajaline ühe kuu üür on 1000 euro kanti, võib-olla midagi leiab ka 800 eest. Lühemaajalise üüri puhul maksab samapalju nädal, eelkõige siis, kui tegemist turismihooajaga.

Juristi palkamine on tungivalt soovitatav

„Kinnisvara soetamine pole väga keeruline, kuid nii lihtsalt asjaajamine ei käi, kui Eestis,“ muigas Laugus. „Eelkõige sellepärast, et kõik käib hispaania keeles.“ Sellepärast on kinnisvara ostu-müügitehingute juures omal kohal jurist, kes aitab protsessi õnnestumisele kaasa. „Hea jurist on Hispaanias äärmiselt oluline,“ toonitas Laugus. „Kinnisvaratehinguid teeb küll notar, aga tehingusse minnes soovitan palgata juristi, kes valmistab paberid ette. Et ei avastaks pärast, et ostetaval korteril on peal võlad või tekib muid ebameeldivaid üllatusi. Marbella piirkonna suurim probleem on praegusel ajal kasutusload. 2015 kuulutati piirkonna üldplaneering riigikohutu lahendiga kehtetuks ja see on toonud kaasa paju segadusi.“

Kui Eestis on maaklerid väga hästi kursis ka juriidilise poolega, nad aitavad ajada korda dokumentatsiooni ning leiavad üles ehitusvead, siis Hispaanias on maakler siiski vaid tehingu vahendaja. Sellepärast ongi jurist Lauguse sõnul tehingu juures hädavajalik.

Eesti kool toob eestlased kokku

Eestlased pigem praegu üürivad. „Väga palju ostmas pole. Levinud on üürimine. Ja et meil on Hispaanias nüüd Rocca al Mare kooli filiaal, El Rosarios, siis on levinud, et tullakse üheks semestriks. Vanemad ka puhkavad või teevad kaugtööd ja laps saab seni emakeelset haridust.“

Sellepärast eelistatakse kõige rohkem kooli lähedal asuvat kinnisvara. Vabal ajal kogunetakse aga Royal Clubi tenniseklubis, kus Jaanus Lauguse kinnitusel kindla peale alati eesti keelt kuuleb. Vähemalt kord kvartalis toimub seal ka mõni kogukonda koondav üritus, näiteks tähistatakse Eesti tähtpäevi, kuid seal käivad esinemas ka siinsed muusikud.