Hoone, kus automaatse valgustuse süttimiseks tuleb lipata teise tuppa, pole mitte näide nõndanimetatud targa maja puudustest, vaid tõestus, et poolik lahendus võib anda väga tobeda tulemuse, räägivad asjatundjad seekordses saates „Tark elukeskkond“.

- Esplan tegevjuht Kadi Metsmaa
- Foto: Madis Sinivee
Projekteerimisfirma Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa, ABB müügispetsialisti Meelis Paasi ning arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari jutust koorub välja, et praegu on Eestis rohkem pooltarku kui päris tarku büroo- või ühiskondlikke hooneid.
Selle üle, mida üldse targa majana mõista, võib debateerida. Ühes ollakse siiski üksmeelel: automaatikaseadmetest ja digitaalsetest lahendustest üksi ei piisa.
Saates jagavad oma mõtteid ja kogemusi ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor
Raul Prank ning hiljuti Kuldmunaga pärjatud Paksu Margareeta digilahenduste väljatöötaja
Mikk Meelak. Täispikk intervjuu mõlema mehega on leitav Äripäeva veebist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Tartu südalinnas, 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel Raekoja platsist, kerkib arendus, mille vastu tunnevad üha suuremat huvi need, kes soovivad investeerida kinnisvarasse väljaspool Tallinna. Vallikraavi Kinnisvara uus projekt Raatuse Residentsid pakub paindlikke lahendusi nii oma kodu otsijatele kui ka neile, kes soovivad panna raha tööle üüritulu ja väärtuse kasvu kaudu.