Hoone, kus automaatse valgustuse süttimiseks tuleb lipata teise tuppa, pole mitte näide nõndanimetatud targa maja puudustest, vaid tõestus, et poolik lahendus võib anda väga tobeda tulemuse, räägivad asjatundjad seekordses saates „Tark elukeskkond“.

- Esplan tegevjuht Kadi Metsmaa
- Foto: Madis Sinivee
Projekteerimisfirma Esplan tegevjuhi Kadi Metsmaa, ABB müügispetsialisti Meelis Paasi ning arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaani Andres Ojari jutust koorub välja, et praegu on Eestis rohkem pooltarku kui päris tarku büroo- või ühiskondlikke hooneid.
Selle üle, mida üldse targa majana mõista, võib debateerida. Ühes ollakse siiski üksmeelel: automaatikaseadmetest ja digitaalsetest lahendustest üksi ei piisa.
Saates jagavad oma mõtteid ja kogemusi ka Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projektidirektor
Raul Prank ning hiljuti Kuldmunaga pärjatud Paksu Margareeta digilahenduste väljatöötaja
Mikk Meelak. Täispikk intervjuu mõlema mehega on leitav Äripäeva veebist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jutuajamist juhib Karl-Eduard Salumäe.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.