CM: Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ühendamine toob märkimisväärse kokkuhoiu küttearvetelt

„Meie eesmärgiks on nutikate ja energiatõhusate lahenduste pakkumine, millest üheks efektiivsemaks võimaluseks on kütte- ja ventilatsiooni ühendamine. Täpselt sellises komplektsuses ja tööloogikaga süsteeme ei ole Eestis varem ehitatud,“ räägivad Marius Vahter ning Raul Kukk OÜ-st AIT-Nord.

Väga hea energiatõhusa hoone näide on Tallinnas Koskla tänav 7 asuv hoone, kus kogu maja renoveerimisel jäi AIT-Nordi osaks kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ehitus. 1982. aastal ehitatud 30 korteriga maja küttesüsteemi lisati õhk-vesisoojuspump, millega kogutakse ventilatsiooniõhk korteritest kokku ja suunatakse katusel töötava õhk-vesisoojuspumbani. Pump toodab soojast ventilatsiooniõhust ning ümbritsevat välisõhust sooja ja edastab selle veetorustiku kaudu keldris asuvasse soojussõlme.

„Meie seadme nutikus seisneb ühest küljest toast tuleva ja välisõhust soojema kasutatud ventilatsiooniõhu taaskasutamises, teisalt aga ka selles, et majas on suhteliselt madalatemperatuuriline küttejaotussüsteem malmradiaatorite näol, mis on soojuspumbasüsteemi puhul ideaalne,“ selgitab Vahter, täpsustades, et valdavalt projektidesse kirjutatud pealevoolutemperatuur +70 kraadi muudab soojuspumba lisamise rahaliselt mõttetuks, kuna viib alla soojuspumba efektiivsuse. Soojuspumba maksimaalne tõhusus seisnebki aga just selles, et küttevesi oleks suuremal osal kütteperioodist madalama temperatuuriga, mitte ei tekitataks kulukat ülekütet.

Koskla 7 hoones on kasutusel Alpha-innoTec soojuspumbaautomaatika, mille kaudu juhitakse nii soojuspumpa, ventilatsiooni, päiksekütet kui ka kaugküttesõlme. Automaatika on ka interneti teel juhitav ja jälgitav.

Täna on AIT-Nord pannud sama süsteemiga tööle pandud veel kaks kortermaja Loo alevikus ning üks Tallinnas aadressiga Koskla 2. Ühe maja katusel töötab kolm Alpha-innoTec õhk-vesisoojuspumpa ning kahe maja katusel kaks. „Hoone suurus ei ole meie süsteemide puhul takistuseks,“ toonitavad Vahter ja Kukk. „Samas tõstab efektiivne küttesüsteem ja madalad energiakulud iga hoone väärtust.“

Ventilatsioonisoojuse kasutamisel maasoojuspumbaga paigaldatakse katusel olevatele ventilatsiooniavadele spetsiaalsed soojuskogujad, mille poolt kogutud energia suunatakse soojussõlmes olevasse maasoojuspumpa. Kuna ventilatsioonisoojusele võetakse lisaks välisõhku ning segatakse see ventilatsiooniõhuga, ei ole soojushulga kogus piiratud.

„Selline standardist erinev kombolahendus on väga efektiivne: olenevalt valitud soojuspumbade võimsusest on toodetud soojushulk on maksimaalselt 95% kogu soojusbilansist ning seetõttu eriti kiire tasuvusajaga. See on tarbijale tunduvalt soodsama hinnaga kui kaug-, gaasi- või elektriküte,“ räägib Vahter.

Maasoojuspump annab hooneomanikele suurepärase võimaluse loobuda kallite trasside väljaehitamisest ning kaugküttest. Kukk toob näitena Tallinnas Metalli 3 asuva uue büroohoone, kus öeldigi ära algselt projekteeritud kaugküttest ning otsustati luua oma küte: „Metalli 3 majal on kolm kütteallikat: maaküttekontuur maja all vertikaalaukude näol, kust maasoojuspump energiat kogub. Teiseks on neil õhk-vesisoojuspumbad, mis annavad läbi aasta soojust ja jahutust, ning väga külmade ilmade puhul on abiks elektritennid, mis on dimensioneeritud nii, et kogu aastasest küttebilansist ei tooda elektritennid rohkem kui 10%. Kogu süsteem toimib täisautomaatikal ning reguleerib end kõige efektiivsemalt tööle. Sellised erinevad kombineerimised on enamasti kõige mõttekamad ja tõhusamad.“

Numbritest ja inseneritehniliselt keerukatest küttelahendustest rääkides märgib Vahter ära Eesti meremuuseumi lennusadama angaarid, kus on köetavat pinda 5000 m2 ehk 80 000 m3. „Sinna sai paigaldatud merekütte baasil 400 kW maasoojuspumbad, millele lisaks on elektrikatlad. Kokkuhoid võrreldes elektriküttega on muuseumi jaoks 70 000 eurot aastas. Projekti keerukus seisneb selles, et merevee temperatuur langeb külmade tulekuga väga madalale ning hoone kütmiseks vajalik soojusenergia tuleb kätte saada ka merevee temperatuuril +0,5 kraadi.“

Põnevaks näiteks on ka Ida-Virumaal asuv Kiikla 500 kW kaugküttekatlamaja, mis on Eestis seni suurim ehitatud soojuspumpadel baseeruva katlamaja.  Süsteem koosneb viiest kõrgetemperatuurilist maasoojuspumbast, mis suudavad väljastada temperatuuri kuni +75 C. Soojusallikaks on samuti Eestis ainulaadne lahendus, kus hüljatud kaevanduskäikudes olev vesi pumbatakse katlamajja, soojus veest eraldatakse ning soojuspumpade abiga kõrgetemperatuuriliseks muundatakse. Ehitatud lahendus projekteeriti koostöös Innopolis Insenerid OÜ-ga.

AIT-Nord OÜ on 2007. aastal loodud erakapitalil põhinev soojusenergeetika ettevõte. Olles Saksamaa tuntud suurtootja AIT-Deutchland GmbH koostööpartner Eestis on AIT-Nordil ligipääs kogu partnerite poolt ehitatud soojuspumba süsteemide teadmistele nii teoreetilises kui ka praktilises pooles. Ettevõtte esindatavate Alpha-innoTec soojuspumpade näol on tegemist soojuspumpade sektoris teednäitava brändiga, arendades pidevalt kõige efektiivsemaid ning uuemaid tehnoloogiaid, mida soojuspumpadel töötavate katlamajade puhul edukalt kasutatakse.

AIT-Nord OÜ on MTÜ Eesti Soojuspumba Liit liige. Ettevõtte juhataja Marius Vahter on MTÜ Eesti Soojuspumba Liidu juhatuse liige.

Olete oodatud tutvuma AIT-Nord OÜ innovaatiliste küttesüsteemide lahendustega 8.-11. aprillil 2015 Tallinna Näituste messikeskuses toimuval ehitusmessil „Eesti ehitab 2015“ boksi number E84!

Lähem info: www.ait-nord.ee

Autor: kinnisvarauudised.ee CM artikkel