Miks on oluline valida päikesepargile õiged kaablid?

Päikesepaneelidest saadava taastuvenergia kasutamine on muutunud aasta-aastalt aina populaarsemaks nii tööstuste, kontorite kui ka elumajade puhul.

Kui päikesepaneele ja -süsteeme valitakse reeglina väga tähelepanelikult, siis vaeslapse ossa kipub jääma abivahendite kvaliteedi jälgimine, sealhulgas õigete omadustega kaablite kasutamine.

„Inimestele, kes igapäevaselt kaablitega kokku ei puutu, võib tõesti tulla üllatusena, et päikeseelektrisüsteemile ei sobi tavalised kaablid, sest need pole piisavalt vastupidavad ja ilmastikukindlad. Kuigi väliselt tunduvad kaablid üksteisega väga sarnased, on nende sisu täiesti erinev,” selgitab Draka kaubamärgi all töötava Keila kaablitehase Prysmian Group Baltics ASi tootejuht Raigo Viltrop.

Solar panel on a red roof reflecting the sun and the cloudless blue sky  Foto: Smileus

Esmalt tuleb jälgida kaablitel olevat märgistust. Tagamaks kaablitele ühtseid nõudeid erinevates kasutuskohtades, on loodud erinevaid Euroopa standardeid. Päikeseelektrienergia jaoks õige markeeringuga kaabel on H1Z2Z2-K, mis vastab standardile EN50618. Parimatel kaablitel on lisaks veel kvaliteedikindluse märge VDE, mis tähendab, et nende kaablite tootmine toimub sõltumatu hindamisasutuse poolt pidevas auditeerimises olevas tehases.

„Valet või madalakvaliteetset kaablit kasutades võib tõesti alguses tunduda, et paigaldatud kaablitel pole vahet, sest kõik töötab. Samas tuleb tähele panna, et päikesepaneelid asetsevad otsese päikese käes ning võivad suviste kuumade, kevadiste ja sügiseste tuulte ja vihmade ning talviste karmide ilmastikuolude puhul saada samuti palju kannatada, mis vähendab nende kasutegurit ja võib lõppeda kogu süsteemi rikkega. Aastatega hakkavad valed ja madala kvaliteediga kaablid lagunema ning vajavad lõpuks vahetamist,” kirjeldab Viltrop.

Kui kaabli väliskest saab kahjustada, tekivad elektrikaod ning mööda kaableid liikuvast energiast jõuab süsteemini planeeritust vähem. Ehk kui esimesel aastal saab päikesepargi omanik kätte tõenäoliselt 100% oodatud energiast, siis aastatega suurenevad lisaks päikesepaneelide enda tootlikkuse vähenemisele ka ebakvaliteetsetest kaablitest tulenevad kaod. Kas päikesepargi investeeringu tasuvusaeg on ikka kümme aastat, kui peate selle aja jooksul laskma kõik paneelid katuselt maha võtta kaabli­süsteemi välja vahetamiseks? Tõenäoliselt mitte.

Seega tuleb jälgida, et välitingimustesse või osaliselt ka maa sisse paigaldatud kaablid oleksid vastupidavad erinevatele teguritele nagu UV-kiirgus, osoon, vesi, happed ja alused, ammoniaak, õli, kuum ja külm ja hõõrdumine. Nagu rehve, ei tehta ka õigeid päikeseelektrisüsteemi kaableid plastist, vaid elastomeerist, mis suudab taluda 20 000 tundi tööd soone temperatuuril 120 kraadi. Üldiseks päikesepaneelide tootlikkuse elueaks hinnatakse 25–30 aastat. Kvaliteetse ja vigastamata kaabli elu peaks olema sama või isegi pikem.

Väliskeskkonnast tulenevad kaabli kahjustused tekitavad süsteemis lisa­kulusid kadude näol  

Väike, kuid vajalik!

Päikeseenergia kasutamine iseenesest on tulevikku ja keskkonnahoiule suunatud vaade, kuid ebakvaliteetsete ja vähekestvate toodete ostmine ei ole kindlasti kuigi loodussõbralik. Kvaliteetsete materjalide kasutamisel jääb aga ära kaablite vahetamisest tulenev liigne aja- ja rahakulu, seda enam, et elektriseadmed kui ohtlikud jäätmed tuleb spetsiaalselt ladustada jäätmepunktidesse, mitte olmeprügi hulka.

„Õigete kaablite ostmine on tulevikuinvesteering. Ehitajatel ja arendajatel on sageli kiire ning pole alati aega kõikidesse detailidesse süveneda. Kauakestvad spetsiaalse otstarbe ja karmide ilmastikuolude jaoks arendatud tooted võivad olla natukene kallimad tavalistest, kuid kas säästmine selles kohas on argument, kui sellest tuleneb süsteemi oluliselt lühem eluiga,” nendib Viltrop.

Tegemist on tegelikult tõsise probleemiga, sest vale kaabli paigaldamine ei ole ajalises mastaabis mitte lihtsalt rahaliselt kulukam, vaid võib kujutada isolatsiooni lagunemisel ohtu kogu elektrisüsteemile ja ka hoonele. Isolatsiooni kaotanud juhtmed võivad tekitada lühised ja selle tagajärjel tulekahju. Kaablite suurimad vaenlased on vesi ja päike. Läbi kahjustunud isolatsiooni võib vesi tungida kaabli traatide vahele ja sealtkaudu ka seadmetesse, kus ta tekitab korrosiooni ja lühiseid. Päike koos juhtmes oleva elektrivooluga kuumendab aga kaableid suvepäevadel üle 100 kraadi ja muudab harilikult kaablite isolatsiooniks kasutatava plasti rabedaks. Seetõttu peaks tellija alati jälgima, mida talle paigaldatakse, ja olema julge küsima toodete sertifikaate.

Tasub teada!

Päikeseelektrisüsteemi kaablid peavad olema:

- Ilmastikukindlad

- Taluma 20 000 tundi tööd temperatuuril 120 kraadi

- Vastama standardile EN50618

- Eluiga üle 30 aasta

- Elastomeerist, mitte plastist kattega

„Probleemide tekkimisest saab tavaliselt tellija aru alles siis, kui päikesepargi tootlikkus langeb või park lakkab töötamast. Esimese asjana mõeldakse paneelide peale, aga mure võib olla hoopis ebakvaliteetsetes kaablites. Samas on kaablite kulu kogu päikesepargi mastaabis vaid mõni protsent! Kokkuhoid pisikeste, aga oluliste asjade pealt ei ole aga kokkuhoid, sest kuigi kaabel tundub esmapilgul vähetähtis, on tegemist äärmiselt olulise komponendiga toimivas päikeseelektrisüsteemis,” toonitab Viltrop.

Ta lisab, et kõigi elektriseademete eluea pikkus sõltub palju ka paigaldusest: kui see on tehtud hoolimatult, ei pruugi süsteem eeldatavat eluiga saavutada. Näiteks kasutades valet kaablit, painutades seda liiga suure nurga alla või vigastades seda paigaldamisel.

Meie spetsiaalne päikeseelektrisüsteemidele loodud kaabel TECSUN(PV) valmistatakse kõrgeimate nõuete alusel, peab vastu vähemalt 30 aastat ja seda on paigaldatud üle maailma igasugustesse kliimatingimustesse enam kui miljon kilomeetrit. Kaablite kvaliteeti kinnitab fakt, et seni pole tuvastatud ühtegi kaabli isolatsioonikvaliteedist tulenevat riket!

Vaata ka baltics.prysmiangroup.com

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee