Ehitusprojekt pole lihtsalt paber, mille pealt kokku hoida

Parim renoveeritud ehitis 2005: Kuressaares aadressil Lossi tn 16 asuv puhkemaja, mille projekteeris Galina Kanemägi  Foto: Villu Vares

Eestis on paraku üsna levinud mõtteviis, et projekt on lihtsalt ülemakstud paber, mille kasutegur on hoone ehitamise mastaabis väike. Tegelikkuses on vastupidi: projekteerimistasandil on palju lihtsam ja soodsam erinevaid lahendusi läbi mängida, kui hiljem vajalikke muudatusi ellu viia.

Kuressaare Kommunaalprojekt juhatuse liige Veljo Maripuu ja projektijuht Kai Keel on projekteerimisega tegelenud aastakümneid ning seda nii Eestis kui ka üle mere Soomes, kus ollakse projekteerimise ja ehituse arengus Eestist mitukümmend aastat ees.

OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koostab arhitektuur-ehituslikke ja muinsuskaitse­alaseid projekte, detailplaneeringuid, rekonstrueerimisprojekte ning projekteerib hoone kõiki eriosi: vee ja kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni ja jahutuse ning elektripaigaldiste lahendusi. Lisaks teostatakse projekteerimisalast järelevalvet.

„Kui Soomes on elementaarne, et projektid tehakse hästi põhjalikud, siis Eestis vajab see veel harjumist. Aga meil on palju positiivseid näiteid, kus mudelprojekti koostades oleme avastanud nii vigu kui ka leidnud algsest oluliselt paremaid lahendusi, kuidas hoonet ehitada või rekonstrueerida. Ja me ei räägi siin ainult üldehitusest, vaid ka eriosadest nagu kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektrivarustuse projekteerimine,” selgitab Maripuu.

Ta lisab, et kui tellija palkab projekteerija tegema ka projekteerimisalast järelevalvet, saab objekti õnnestumises olla täiesti kindel. „Pole olemas ehitisi, kus ei eksisteeri probleeme. Aga kui projekteerija on kaasatud ehitusprotsessi ning valmis pidevalt nõu ja jõuga abiks olema, on see ühelt poolt omanikule suur rahaline sääst, aga ka hea tulemuse kindlus , et ehitus kulgeb projekti järgi. Paraku pole projekteerija järelevalve meil väga populaarne, sest arendajad ja ehitajad pelgavad veidi lisakontrolli. Samuti on olnud juhtumeid, kus projektis märgitud süsteem on muudetud omaniku teadmata soodsama toote vastu, lootes nii ehituskuludelt kokku hoida. Kui projekteerija aga iga sammu jälgib ja tellija nõuab toodete kooskõlastust projekteerijalt, on keerukas isetegevust teha.”

Projektita ehitades ei saagi süsteemid töötada

Igapäevaselt nii Eesti kui ka Soomes projekteerimisega tegeleva Veljo Maripuu sõnul on Soomes kõik ehitusega seonduv tunduvalt lihtsam, sest esiteks on seal bürokraatiat vähem ja teiseks käib kogu ehitus alati projekti järgi.

„Eestis kipuvad ehitajad omapead leiutama, aga tegelikkuses peaks kõik probleemid lahendama koos, näiteks kui projektis märgitud toodet hetkel saadaval ei ole või tekib vajadus projekti töö käigus muuta. Selliseid küsimusi ei tohiks projekteerijat kaasamata lahendada. Soomes on tööprojekt päriselt kohustuslik, Eestis paraku näiliselt. Näeme seda oma töös igapäevaselt, et ehitaja lausa meelega eirab mõnda toodet, mida projekteerijad kunagi ei lubaks teha.”

Kai Keel lisab, et teine probleem on liigne bürokraatia, mis ühelt poolt pärsib protsessi ja lõpptulemuse kvaliteeti, teisalt on vahel suisa utoopiline. „Kohati ollakse seadusest tulenevalt pisiasjades liiga kinni. Võib-olla tuleb see meie nõukogudeaegsest minevikust, et me nii armastame täht-tähelt seadusi järgida, aga tegelikult võiks lubada põhjendatud erisusi. Soome näitel võib öelda, et ehitusloa väljastamisel vaatab ametnik projekti objektipõhiselt, nii et oleks võimalik anda ehitisele reaalne, loogiline ja ohutu lahendus.”

Ühe näitena toob ta muinsuskaitse ja päästeameti nõuded, mis muutuvad aina rangemaks ja ei pruugi seejuures üldse omavahel ühtida. See olukord seab kinnisvaraomanikud väga keerulisse olukorda. „Ja nii oleme täna olukorras, kus ametnike kehtestatud nõuded on väga ranged, kuid tegelik järelevalve on puudulik. Seadusandlus paisub aina suuremaks ja nõudmised laiahaardeliseks ning selles labürindis on inimestel võimatu orineteerida. Ametnikud ajavad igaüks oma rida ning kasutuslube väljastavad omavalitsused ei vastuta enda välja antud kasutusloa eest. Aga meie näeme iga päev, kuidas kinnisvaraomanikud tahak­sid saada ametkondadelt rohkem abi ja inimlikkust!”

Kai Keel, Kuressaare Kommunaalprojekt projektijuht

Näiteks nõustasin klienti, kes soovis oma maja terrassile panna klaasid ümber ja varikatuse peale. Pealtnäha lihtne, kuid Eesti seaduste järgi nõuab see põhjalikku ehitusprojekti koos geodeetilise asendiplaaniga.

Eramajadele võiksid kehtida leebemad nõuded

Vähemalt eramajadele võiksid Keele hinnangul kehtida veidi leebemad seadused. „Oleme täna ülereguleeritud ning läinud oma nõudmistega projektide ja ehitamistingimuste osas liialt eraõiguslikule alale. Ametnikud peaksid tegelema rohkem avaliku ruumi planeerimisega, mitte võtma inimestelt ära nende rõõmu oma kodu loomisest.”

Tema sõnul tundub sageli tellijatele, et projekteerija on liiga põhjalik, aga tegelikult täidavad nad ainult ettenähtud reegleid. „Projekteerijad tõesti teevad enamasti ehitusloa saamiseks minimaalse, aga inimesed arvavad, et nad lähevad liiga põhjalikuks ja see tõstab hinda. Tegelikult see pole nii. Näiteks nõustasin klienti, kes soovis oma maja terrassile panna klaasid ümber ja varikatuse peale. Pealtnäha lihtne, kuid Eesti seaduste järgi nõuab see põhjalikku ehitusprojekti koos geodeetilise asendiplaaniga.”

Samuti puudutavad aina rangemaks minevad nõudeid projekteerijaid endid: iga valdkonna projekteerijal on nõutud kutsetunnistus, mida peab teatud aja pärast koolituste kaudu värskendama. Aga kuna koolitusi korraldatakse ainult teatud aegadel ja teatud õppeasutuste poolt, võib juhtuda, et kutsetunnistuse saamist tuleb oodata aasta või rohkem.

Keel ja Maripuu möönavad, et pahatihti see süsteem ei toimi, sest osaletakse koolitustel ainult punktide saamise eesmärgil ja tegelikke lisateadmisi ei saada. Kui projekteerija on aastaid järjepidevalt tööd teinud, siis ta on sunnitud valdkonna teadmistega kursis olema, sest projektid läbivad ehitusloamenetluse ja tihti ka ekspertiisi. Hea projekteerija osaleb kindlasti vabatahtlikult koolitusel, mis talle täiendavaid teadmisi annab.

Näiteks Soome ehitusjärelevalveametnikud hindavad projekteerija pädevust iga konkreetse projekti juures, kus tuleb esitada tööde referentsid, haridust tõendavad dokumendid jne. Eestis projekteerimisturul on olukordi, kus konkreetsel projekteerijal puudub kutsetunnistus ja projekti allkirjastab isik, kes reaalses elus projekteerimisega üldse ei tegele. Ehk Eestis hinnatakse endiselt rohkem paberit kui inimese reaalseid oskusi.

„Samas on projekteerija valik väga oluline. Kindlasti peab tähelepanu pöörama, et kui teie projekti koostab kutsetunnistuseta alles ülikoolis õppiv tudeng või vastava pädevuseta ühemehefirma, saate projekti asemel lihtsalt ühe joonistega kausta, millega pole midagi peale hakata. Ehitusluba selline projekt ei saa,” paneb Kai Keel inimestele südamele.

Veljo Maripuu, Kuressaare Kommunaalprojekt juhatuse liige

Meie visioon on jääda normaalsesse hinnapiiri ja pakkuda välja optimaalne rekonstrueerimisprojekt, kus hoone hooldus- ja halduskulud oleksid madalad, aga sisekliima tervislik.

Energiatõhususe asemel tervislik sisekliima

Tänase hooneehituse ja rekonstrueerimise märksõna on energiatõhusus, mida korrutatakse päevast päeva. „Paraku on meie kaasaegne ehitamine kulgenud nii, et majad on jäänud ilma korralikust ventilatsioonisüsteemist, konstruktsioonides arenevad seened ja hallitus, mis tekitavad näiteks hingamisteede haiguseid. Energiasääst ei saa olla eesmärk, sest küttelt kokkuhoitud raha ei ravi balansist väljaviidud sisekliima tekitatud tervisehädasid,” räägib Maripuu.

Ta lisab, et meie kortermajades elab palju vanemaid, madalama elatustasemega inimesi ning kui ühistu ühed liikmed soovivad remonti ja teised mitte, jõutakse sageli odava ja halva lahenduseni, millest algavad mitmesse sugupõlve ulatuvad probleemid.

„Meie visioon on jääda normaalsesse hinnapiiri ja pakkuda välja optimaalne rekonstrueerimisprojekt, kus hoone hooldus- ja halduskulud oleksid madalad, aga sisekliima tervislik. Energiatõhusus algab katusest, kuhu soojus tubadest voogab. Teinekord piisabki vaid seinte tuulekindlaks muutmisest ja katusele võimalikult paksu soojustuskihi panekust. Ei ole vaja muuta maja penoplasti seinalöömisega umbseks ja rikkuda inimeste tervist, kui korraliku ventilatsiooni jaoks vahendeid napib.”

Uus energiatõhususe seadus on küll seadnud ranged tingimused ka ventilatsioonilahendustele, kuid eelmise paarikümne aastaga on korter­elamute, eramute, lasteaedade ja büroohoonete energiatõhusaks rekonstrueerimisel suured vead juba tehtud. Kuressaare Kommunaalprojekti insenerid on valmis andma konsultatsioone erinevate projekteerimis- ja ehitusalaste küsimuste teemadel.

HEA TEADA

OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt

- on Eesti vanim projekteerimisfirma

- on osalenud tuhandetes projektides: tööstus- ja tootmishooned, haridusasutused, haiglad, administratiivhooned, erinevad tehnovõrgud, jäätmekäitlusrajatised ja prügilad, katlamajad, hotellid, restoranid, kortermajad ja eramud ning ajaloolise väärtusega hooned ja muinsuskaitseobjektid

- on alates 2013. aastast Soome turul. Koostab põhiliselt kortermajade renoveerimisprojekte

- on spetsialiseerunud ka torustike kinnise meetodi renoveerimisprojektide koostamisele ning koolitab tudengeid ja ehitajaid

- avas 2017. aastal Helsingis filiaal, kus tegutseb KOMPRO® nime all

- töötajaid põhikohaga 11 inimest Eestis ja 4 inimest Helsingi filiaalis

Vaata ka www.kommunaalprojekt.ee ja www.kompro.fi

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee