Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 31. oktoober 2019

Et eluruumides võib pesitseda hulgaliselt tervist kahjustavaid baktereid, ei tule nagu pähegi. Isegi kui ruumid paistavad pealtnäha korras, ei tähenda see, et tegemist on sanitaarses mõttes puhta keskkonnaga.

Inimesed seostavad baktereid mustuse ja räpakusega, teadvustamata, et pisikud tunnevad end hästi ka pedantselt korras kodus.

Korteri välja üürimisel on puhtus ja antibakteriaalsus aga kriitilise tähtsusega. Eriti just nende rendipindade puhul, mida antakse välja ajutiselt ja kust käib lühikese aja jooksul läbi palju inimesi.

Mis on need kohad eluruumides, kuhu bakterid kõige meelsamini kogunevad?

Pisikesed tehnikaseadmed

Bakterid leiab tavaliselt kohtadest, kuhu inimene on jätnud maha piltilikult öeldes oma “bakteriaalse sõrmejälje”.

Teleripult, arvuti klaviatuur, kodumasinate nupud, lingid ja käepidemed, lülitid, telefon, kõrvaklapid ja kaal ehk kohad, mida kasutatakse paljaste käte või jalgadega on kohad, kust võib pea alati baktereid leida.

Tõsi, kõik bakterid ei ole halvad ega kaugeltki mitte tervisele ohtlikud, kuid samu teid pidi levivad ka mitmed kurjad pisikud nagu silmale nähtamatud hallitusseened, stafülokokk-bakter, kolibakter jms.

Tehnika aitab puhtana hoida desinfitseeriva vahendiga puhastamine.

Bakterite pesad köögis ja vannitoas

Need kohad või seadmed, mis puutuvad pidevalt kokku veega, on heaks kasvulavaks kõikvõimalikele ohtlikele bakteritele.

Näiteks köögis ei ole kõige ebahügieenilisem koht mitte prügikast, vaid hoopiski nõudepesukäsn. Pahalastest vabanemiseks tuleb vamm iga pesukorra järel kuuma veega läbi pesta.

Ohtlikud mikroorganismid võivad pesitseda ka lõikelaual. Eriti just puidust alusel, kus on pisikesed lõikejäljed ja lõhed, kuhu liha lõikamise ajal võivad sattuda fekaalbakterid. Et pisikud ei leviks, tuleks lõikelaud keeva veega puhtaks pesta.

Seisva veega kohvimasinas ja veekeetjas, mida pole tükk aega kasutatud, võivad vohada pärmseened ning pesumasinas hallitusseened.

Seentest vabanemiseks võib teha veekeetjale äädikaga puhastuskuuri ja kohvimasinale täispuhastuse.

Pisikuid leiab alati ka hambaharjatopsist, eriti just kaanega suletavast topsist, kus on püsivalt niiske keskkond, leiab hulga erinevaid baktereid. Nende edasi kandumist aitab vältida korralik pesu nõudepesumasinas.

Duširuumi äravool on üks pisikutest kubisev koloonia, kuna siia jõuab must pesuvesi, juuksekarvad ja muu bioloogilist päritolu kraam. Et äravoolu ladestuvad bakterid ei hakkaks levitama ebameeldivat haisu, tuleb appi võtta torusiil ja antiseptiline puhastusvahend.

Madrats ja voodi

Mis on hotellitubades tavaliselt kõige räpasem? Õige vastus: madrats!

Üürikorteriga, eriti kui tegemist on lühiajaliseks üürimiseks mõeldud kohaga, on sisuliselt sama lugu. On selge, et väga raske, kui mitte võimatu, on leida korralikku rentnikku korterisse, kus magamistoas on ootamas määrdunud madrats.

Samas on madrats piisavalt hinnaline toode, et iga järgmise üürniku saabudes ei hakka uut madratsit soetama.

Higi ja muud kehavedelikud, allergeenid, hügieenitooted, kemikaalid, surnud naharakud, toit, jook ning kõik muu, mis inimetegevusega kaasneb ja ajapikku madratsisse nõrgub, on soodsaks keskkonnaks erinevate bakterite (kolibakter, salmonelloos, noroviirused, hallitusseened) ja vastikute parasiitide (tolmulestad, voodilutikad) tekkele ja levikule.

Voodi ei ole pisikute levitamisel muidugi nii “tubli” kui madrats, kuid üksjagu mustust koguneb ka voodiraami- ja põhja külge.

Kui voodil on vateeritud päits, siis see on sisuliselt nagu madrats ja kogub endasse sedasama mis madratski. Seda tüüpi säng ei olegi üürikasse ei kõige ratsionaalne valik, hügieenilisust silmas pidades tasuks võtta puitvoodi, mille puhastamine ei käi üle jõu ja kuhu leiab vajadusel kerge vaevaga uue madratsi. Tutvu voodite valikuga Kaup24.ee e-poes.

Voodi ja madratsi puhastamiseks on mitmeid meetmeid (keemiline puhastus, tolmuimejaga töötlemine, puhastamine soodaga jms), aga madratsit aitab puhtana hoida ka kattemadrats, mille leiad siit.