Autorid: Tarmo Miller, Jaan Jago, Äripäeva eriprojektide toimetus • 30. aprill 2021

Rail Balticu Pärnu uus vaksal loob globaalset huvi

Autorid: Tarmo Miller, Jaan Jagomägi

Pärnu uuest Vesijooksiku vaksalist stardib rong Tallinnasse. Rongijaam võtab saabujad vastu Baltimaade ainulaadsete kaldliftidega ning kosutab ilmastikukindlate ootegaleriidega. 40-minutilise reisi vältel saavad kiired tööülesanded tehtud ja aeg on siseneda Ülemiste City kontorisse.

Foto on arhitektuuribüroo PLUSSi visualiseering
Autor: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

Aegruumiline muutus

See oli üks aegruumilise muutuse visandus, mida rahvusvahelise raudteejaama valmimine 2026. aastal Pärnusse loob. Rail Balticu Pärnu terminalist on peagi võimalik Tallinna või Riia lennujaama kiiremini jõuda kui Helsingi kesklinnast lennujaama sealse ühistranspordiga. Pärnust saab sõita 40 minutiga Tallinnasse tööle või vastupidi – ehitada ükssarvikut Pärnu jõe kaldal kahe lennuvälja vahel.

Suurte ideede üheks aluseks on hea elukeskkond, mida Pärnu pakub. Nii võiks tõusta rahvusvaheliste firmade huvi Pärnusse kolida ja erinevates sektorites tööd pakkuda. Elada jõe kaldal privaatselt, roheliselt ja turvaliselt, vähem kui tunni kaugusel kahest rahvusvahelisest lennuväljast – kellele see ei meeldiks.

Loodus oli projekteerimisel abiks

Soovisime Pärnule maamärki loovat väravat ning tõstsime terminali seetõttu raudtee kohale õhku. Tunnetasime, et kiirus, aerodünaamiline elegantsus võiksid olla märgusõnadeks, mis edasist vormikäsitlust iseloomustaks. Inimesi mahutav köetav osa on kogukam, mis seejärel dünaamiliselt saba poole koonduma hakkab ning muutub reisijatele platvormil vihma eest kaitset pakkuvaks katuseks. Parimad disainivõtted oli loodus juba leidnud, nüüd on väljakutseks loomuliku lihtsuse tabamine ning selle hilisem taandamine kaasaegseima ehitusvõimekuse tasemele.

Ühisosa otsimine mudeldamisel

Vesijooksiku arhitektuurse vormi esialgne idee tekkis paberil pliiatsijoonistusena esialgu Plussi väiksemas meeskonnas arhitektide Indrek Allmanni, Jaan Jagomägi, Tanno Tammessoni ja Gunnar Kuruski poolt. Idee realiseerimiseks lisandusid meeskonda asendamatud liikmed Mihkel Ehrpas, Kaspar Krass, Hans-Peter Isand, Tanel Friedenthal, Tarmo Miller ja Katrin Ventsel. Sellise projekti realiseerimine vajab kõiki meeskonnaliikmeid nende parimate oskustega ning töötamist ühtse tervikuna ja täieliku usalduse alusel.

Disaini väljakutseks oli see, kuidas väga lihtsat arhitektuurset vormi selliseks targaks mudeliks genereerida, mida saaks reaalselt ehitada. Algse idee geomeetrilist vormi tuli matemaatiliselt puhastada ja leida üles kõige väiksemad algosakesed, mille najal see vorm koos püsib. Seejärel muutus võimalikuks tekitada loodud struktuurile ümber tark kest, mis koosneb seinadest, lagedest ja kandvate konstruktsioonide teraselementidest.

Terminali hoone asetseb Pärnu raudtee kohal nii, et ühendab mitmeid erinevaid linnaosasid. Selleks, et neid linnaosasid ühendada, tuli inimesi terminali kohal asuvasse hoonesse näitlikult ligi juhtida ehk luua „käpad”, mis asuvad kõige ligipääsetavamates asukohtades ja loovad võimaluse pääseda terminali igast suunast.

Rahvusvaheline koostöö projekteerimisel

Autor: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

Võistluse lähteülesanne oli koostatud kindlate reglementide alusel. Pärast võitu ja projekteerimisega täpsemaks minemist on tulnud läbi töötada Euroopa Liidu rahvusvaheliste sektorite jaoks loodud juhiseid alustades reisijate turvalisusest ja lõpetades funktsionaalsete heaolu tagavate nõuetega. Üldplaanis on olnud suurimaks väljakutseks Pärnu rongijaama kujundamisel see, et juhised lähtuvad suurtest jaamadest. Pärnu puhul on tegemist siiski heas mõttes teivas-jaamaga, kus on võimalik ümber istuda kohalikult rongilt kiirrongile, millega võimalik sõita Tallinnasse või Riiga.

Euroopa Liidu rahastuse puhul onehitusobjektidel kõige tähtsam avatud konkurss. Vesijooksiku terminali puhul kehtib olukord, kui meie vastutada on hoone, platvormide ja tunnelite projekteerimine, kõige eelneva kokku sobimine raudtee infrastruktuuriga. Arhitektuuribüroo Pluss otsustas palgata rongijaama konstruktsioonide insenerideks hispaanlased FHECOR Ingenieros Consultores, kel on silmapaistev kogemus staadionite ja sildade projekteerimisel. Lisaks liitusid objektiga Plussi enda insenerid ja eksperdid ettevõttest EstKonsult OÜ.

Pärnu logistiline võit

Rail Balticu Pärnu läbimine toob Tallinna ja Riia üksteisele nii lähedale, et naaberlinna külastus mahub 8-tunnisesse tööpäeva. Pärnu on ühenduseks kahe regiooni pealinna südames, võimaldades mõlemas linnas igapäevaselt tööl käia. Sellest võib tuletada edasi loogilisi järeldusi suuremate võimaluste osas! Lühidalt võimaldab Rail Baltic elada Pärnus viisil, et käeulatuses on metropoli majanduslikud hüved ning regiooni looduslik ja kultuuriline kvaliteet.

Ühes toimivas linnas loetaks mõistlikuks tööle jõudmise ajaks 30 minutit. Pärnust Tallinnasse sõit hakkab peaaegu mahtuma neisse kriteeriumitesse ning nii avaneb Tallinna tööturg pärnakatele. Regiooni aga moodustavad linnad, kus kaheksa tunni sees võimalik käia naaberlinnas koosolekul või loengus ning veeta ülejäänud päev veeta pere või sõprade seltsis. Sõidule võiks kuluda ideaalis poolteist tundi. Kuna Tallinna ja Riia ajaline kaugus saab olema 1 tund 42 minutit, siis see on meie ettevõtlusele, kultuurile ja haridusele uueks mootoriks konkureerimaks teiste lähiregioonide suurlinnadega.

Panus Pärnu kultuuri

Pärnumaa edu on elanike kätes ehk see on nende teha, et kui palju linn uuest rongijaamast kasu saab. Nemad otsustavad, et kas rongijaama lähedusse planeeritakse elu- ja töökvartalid, mis on seotud Tallinna ja Riia lennujaamaga. Nemad kavandavad, kui kiireks luuakse ühendus kesklinna ja raudteejaama vahel. See võimaldab Pärnu inimestele edumaad tööpositsioonil ja hakkab pikemas perspektiivis sealset elanikkonna arvu kasvatama, tänu millele saavad hoogu linna ettevõtted ja kultuuriasutused.

Tulevikukujundajateks on inimesed, kes prioritiseerivad oma elukeskkonda. Pärnu rongijaam looks ideaalse võimaluse nautida elu päris oma peenraga ning sukelduda tööpäeva lõpuks pealinna ellu. See toob Pärnusse inimesi Tallinnast ja mujalt, kes muudavad ajude pealevoolu tõttu vajalikuks arendada nutikamaid töökohti. Kui Pärnust on võimalik Tallinna lennujaama jõuda 40 minutiga, oled äriliselt väga lähedal kõikidele partneritele.

Looduse kesksus

Kuna hoone on loodud raudtee kohale arhitektuursete käppade abil, saab säilitada selle rajamisel võimalikult palju olemasolevat loodust. Ka jaamaesine väljak koos parklatega ei ole lihtsalt asfaltväli, vaid lahutatud osadeks, kus puudel on võimalik edasi kasvada. Puud, mis satuvad paratamatult hoone või autoteede alla, istutatakse ümber.

Raudteel liigeldes ei põleta reisijad kütust oma marsruuti läbides üksinda, vaid kasutavad selleks elektritransporti. See on kümneid kui mitte sadu kordi väiksem kütusehulgast, mis kuluks autode sisepõlemismootorite tarvis sama hulga inimeste punktist A punkti B transportimiseks. Kuigi Eestis toodetud elekter ei ole veel loodussõbralik, on see autoliiklusega võrrelduna oluliselt puhtam logistiline lahendus.

Autor: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

Pärnu uue vaksali projektimeeskond:

*Arhitektuuribüroo Pluss meeskond: Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Tanno Tammesson, Gunnar Kurusk, Mihkel Ehrpas, Katrin Ventsel, Tanel Friedenthal, Kaspar Krass, Hans-Peter Isand, Tarmo Miller

* Peaprojekteerimine ja arhitektuur: Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

* Konstruktsioon: FHECOR Ingenieros Consultores (Madrid) + Arhitektuuribüroo Pluss OÜ

* Eriosad: Energiaprojekt OÜ + ITK Inseneribüroo OÜ

* Sisearhitektuur: LÄVI OÜ

* Asendiplaan ja välisvõrgud: K-Projekt AS

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474