Tallinna Sadam vahetas välja sadamaid turvava ettevõtte

Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.

Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib visiooniga arendajat sadamate vahelisele alale. Müüki saabunud kinnistud Süsta tänaval ühendavad endas strateegilise asukoha, suuremahulise arenduspotentsiaali ning mitmekülgsed kasutusvõimalused.

Kinnisvarakorrashoiu sektoris on konkurents tihe ning hinnatõusude osas ollakse ettevaatlikud, tõdeb Forus Haldus juhatuse liige Einar Laagriküll ning näitab, mis valdkonnas on ees ootamas.

Ettevõtted otsivad täna enamat kui lihtsalt pinda. Valitakse keskkonda, mis toetab inimeste heaolu, märgib US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu ja toob näiteks Golden Gate´i hoone. Üks neist on roheserifikaat - see on kiiduväärt saavutus. Paraku aga sellest üksi ei piisa.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.