- ST
Laenuandja: endale ehitatud kodud kipuvad olema suuremad
Oma maja ehitamine on paljude eestlaste unistus, mis varem või hiljem esile kerkib. Kuid unistusest üksi ei piisa – vaja on teadmisi, rahalist paindlikkust ja julgust võtta vastutus. Kui kinnisvarahinnad on kõrged ja valmislahendused ei vasta ootustele, küsivad paljud pered: kas on võimalik ehitada maja odavamalt, ent siiski kvaliteetselt?
Hüpoteeklaen AS tegevjuht Toomas Paju kinnitab, et selliste klientide arv kasvab. „Oma kodu projekti ise juhtida ei ole ulmeline idee. Pigem näeme, et see on kasvav trend nende seas, kes soovivad suuremat kontrolli, paremat hinna ja kvaliteedi suhet ning võimalust ise otsustada, milline nende kodu olema saab,“ selgitab Paju.
Kui rääkida oma maja ehitamise rahalisest poolest, tekib lihtne küsimus: kas see tuleb siis odavam? „Numbriliselt ei pruugi sa otseselt vähem kulutada,“ märgib Paju. „Aga saad selle eest rohkem – kvaliteetsemad materjalid, suurema või läbimõelduma elamispinna, täpselt sinu vajadustele vastava maja.“
Turul müüdavad majad on tema sõnul optimeeritud müügiks – funktsionaalsed, hästi planeeritud, kuid sageli keskpärased. „Endale ehitades pööratakse rohkem tähelepanu detailidele – tehakse näiteks suuremad aknad, valitakse kallimad siseviimistlusmaterjalid või ehitatakse suurem terrass. See tähendab, et sama raha eest saab perele tõeliselt sobiva kodu.“
Lisavõit tuleb ruutmeetritelt: valmislahendused on sageli ruumisäästlikud, ent isiklikus projektis kiputakse pigem varu lisama kui piiranguid seadma. „Keegi ei tee oma kööki 8-ruutmeetriseks lihtsalt seetõttu, et arendaja nii käsib. Tehakse nii, et pere mahuks ja oleks mugav elada,“ selgitab Paju.
Kuidas rahastada majaehitust, kui algkapitali napib?
Võtmeküsimuseks saab rahastus. „Üha sagedamini tuleb meie juurde kliente, kes ei soovi või ei saa kohe kogu ehituse maksumust laenata. Kuid neil on olemas näiteks kinnisvara – vana kodu, mille arvelt saab alustada,“ räägib Paju.
Üheks levinumaks lahenduseks on etapiviisiline finantseerimine, mida Hüpoteeklaen eraisikutele pakub. „Ostad maatüki, alustad vundamendist, saad selle eest laenusumma, ehitad edasi, hindad, kinnitad – ja nii edasi. See on ratsionaalne viis laenu juhtimiseks ilma kogu summat korraga välja võtmata,“ selgitab Paju.
Selline lähenemine sobib hästi peredele, kes soovivad hoida kontrolli ja hajutada riske. Samuti annab see paindlikkust juhul, kui vana kodu saab müüki panna alles hiljem. „Paljud kliendid müüvad vana elamise alles siis, kui uus maja on valmis või piisavalt kaugel, et kolimine kulgeks sujuvalt,“ märgib Paju.
Kui aga soovitakse võimalikult kiiresti valmivat maja, võib ajutise lahendusena kaaluda üürikorterit või vanemate juures elamist. See on küll ebamugav, kuid aitab säästa intressikulu, sest vana kodu saab varem müüki panna. „Iga pere peab ise otsustama, kui palju on väärt mugavus ja kui palju soovitakse rahaliselt kokku hoida,“ lisab Paju.
Kasutusluba: miks dokumentatsioon on ülioluline
Ehitusprotsessi lõpp ei tähenda ainult valmis maja – oluline on, et sellel oleks ka kasutusluba. „See on sageli koht, kus isetehtud projektid takerduvad,“ hoiatab Paju. „Paberid, mis jäetakse tagantjärele korda ajamata, võivad maja tulevikuväärtust oluliselt vähendada.“
Seda vältimaks soovitab ta kaasata sõltumatu ehitusjärelvalve juba ehituse algusest. „See pole luksus, vaid vajalik osa protsessist. Korralik järelevalve aitab tagada, et tehtu vastab nõuetele ja et kasutusloa saab kiiresti,“ rõhutab Paju. Uue maja puhul võtab kasutusloa saamine tavaliselt 2–4 kuud – juhul kui dokumendid on korras.
Suurimad takistused tekivad tema sõnul vanade hoonete puhul, kus ehitust on tehtud ilma loata või on suvilat arendatud elumajaks ilma vajaliku dokumentatsioonita. „Sellistel juhtudel võib kasutusloa saamine võtta üle aasta,“ märgib ta.
Kui palju maksab projektijuhtimine, järelevalve ja paberimajandus?
Rääkides numbritest, toob Paju välja umbkaudsed kuluprotsendid: „Projekteerimine on umbes 5% maja eelarvest, järelevalve samuti umbes 5%, projektijuhtimine võib ulatuda 5–10% juurde.“ Seega võib kuni viiendik eelarvest kuluda töödele, mida sageli ei märgata, kuid mille puudumine võib takistada kvaliteetset ja seaduslikku tulemust.
Kui need ülesanded ise enda peale võtta, tuleb arvestada märkimisväärse ajakuluga – alates planeerimisest kuni pideva suhtlemiseni ehitajatega. „See pole kõigi jaoks. Aga need, kes selle tee ette võtavad, saavad sageli ka suurema rahulolu,“ ütleb Paju.
Esimene maja õpetab, teine täidab unistused
Kokkuvõtteks rõhutab Toomas Paju, et oma maja ehitamine ei ole pelgalt tehniline või rahaline ettevõtmine, vaid ka emotsionaalne ja strateegiline valik. „Sageli öeldakse, et esimene maja ehitatakse, et õppida, teises elatakse ja kolmas on täpselt enda nägu. Meie eesmärk on aidata inimestel juba esimese maja puhul teha teadlikke otsuseid, mis säästaksid raha, aega ja närve.“
Lõpetuseks lisab ta: „Kliendid ei pea kartma abi küsimist – eriti finantseerimise planeerimisel. Me ei suru peale kindlat lahendust. Pakume välja kolm võimalikku teed, arutame erinevad stsenaariumid läbi ja aitame hinnata, milline sobib just nende olukorda. See on koostöö.“
Loe lähemalt ja esita päring SIIN >>
Hüpoteeklaen AS pakub finantsteenuseid. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga!
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
1
4
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
5
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Viimased uudised
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Konverentsid
Hetkel kuum
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele