• ST
  • 13.02.26, 09:49

Fahle linnaku teekond tööstusvaremetest ihaldatud ärikvartaliks

Neutra Capitali juht Kenneth Karpov ja Fahle kvartali arengus olulist rolli mänginud arhitekt Margit Aule meenutavad, kuidas kulges Fahle linnaku uueks loomine.
Sujuv koostöö muinsuskaitsega hakkab arendaja enda eelhäälestusest. Selle asemel, et minna muinsuskaitse juurde mõttega oma tahtmist agressiivselt peale suruda, tuleks  oma ideed tutvustada, küsida nõu ja muinsuskaitse arvamust päriselt kuulata.
  • Sujuv koostöö muinsuskaitsega hakkab arendaja enda eelhäälestusest. Selle asemel, et minna muinsuskaitse juurde mõttega oma tahtmist agressiivselt peale suruda, tuleks oma ideed tutvustada, küsida nõu ja muinsuskaitse arvamust päriselt kuulata.
  • Foto: Neutra Capital
Tallinna kesklinna serval, täpselt Põhja-Eesti klindi nõlval seisab kunagise tselluloositehase kompleks, mis elab praegu uut elu Fahle linnakuna. Ajalooliselt väärtuslik paekiviarhitektuur on taastatud, kvartal täitunud ettevõtete ja tegevustega ning omada kontorit vanas vabrikus on tänapäeval lausa maine küsimus. Lugu, kuidas selleni jõuti, on aga täis käänakuid ning ootamatusi nagu Odüsseuse kodutee saaga.
Karpovi sõnul algas Fahle kvartali ümbersünni lugu pragmaatilise, kuid selgelt ambitsioonika visiooniga leida Tallinnas üks hea koht, kus saaks arendada terviklikku linnaruumi, mitte lihtsalt üksikhoonet. Fahle potentsiaal ei seisnenud tema jaoks üksnes asukohas, vaid ka võimaluses näha tervikpilti juba enne esimest eskiisi. Hooned olid olemas, vaja oli vaid fantaasiat, et need uueks mõelda ja räämas hoovidesse ettevõtlik-tõtlikku saginat ja suminat ette kujutada.

Kuidas kaasata muinsuskaitsjaid õigesti?

Aule meenutab, et kui Neutra visioon tema töölauale jõudis, oli kompleksist korrastatud sisuliselt ainult üks hoone. See ei olnud aga arhitekti jaoks probleem, vaid võimalus teha midagi erilist selle juugendlike tööstusajastu saalide, korstnate ning keldrite maailmaga.
Säärased põneva ajalooga hooned meeldivad ka muinsuskaitsjatele. Arendajate folklooris on muinsuskaitsja midagi Kreeka muistenditest tuttavate põrgukoera Kerberose ja lahendamatuid mõistatusi pilduva Sfinksi vahepealset.
Karpov rõhutab, et sujuv koostöö muinsuskaitsega hakkab ikkagi arendaja enda eelhäälestusest. Kui minna nende juurde tõredas tujus oma tahtmist läbi suruma, on konfliktid vältimatud. Kui minna omi ideid eos tutvustama ning nõu küsima, olla valmis muinsuskaitsjaid päriselt kuulama ning nende soovitut projekti sisse joonistama, on koostöö muinsuskaitsega lihtne.
Neutra Capitali tegevjuht Kenneth Karpov ja Fahle kvartali arhitekt Margit Aule on sama meelt, et muinsuskaitse on ennekõike kvaliteedifilter, mitte pidur. Fotol Neutra Capitali tegevjuht Kenneth Karpov.
  • Neutra Capitali tegevjuht Kenneth Karpov ja Fahle kvartali arhitekt Margit Aule on sama meelt, et muinsuskaitse on ennekõike kvaliteedifilter, mitte pidur. Fotol Neutra Capitali tegevjuht Kenneth Karpov.
  • Foto: Andres Raudjalg

Mida märkab muinsuskaitse?

Karpovi ja Aule sõnul oskab muinsuskaitse näha hoonet kihiti. Hoone ajalooline väärtus võib olla peidus lisaks välisilmele ka proportsioonides, ruumistruktuuris ja muudes ajastu autentsuse kandjates. Väärtuslikud võivad olla ka kandekonstruktsioonid, postid, terasdetailid, aknaavade rütm, tööstusajastu mehaanika ning isegi vuugitäidis. Selliste asjade nägemine on oskus, mis arendajal paraku pahatihti puudub.
Aule lisab, et tema jaoks pole mälestis piirang, vaid võimalus luua midagi erilist. Mõeldes lähtetingimustest kui võimalustest, tekivad ka kõigile osapooltele sobivad lahendused. Mida rohkem on kogemusi, seda selgemaks muutub ka arhitekti tunnetus, milliseid lahendusi taastamisest või kopeerimisest kuni kaasaegse tõlgendamiseni pakkuda.
Karpov kinnitab kogemustest, et muinsuskaitse teeb küll arendajaga kompromisse, kuid see ei käi automaatselt. Kui arendaja säilitab ja toob esile hoone põhiväärtused nagu välisilme ja mahud, on muinsuskaitse sageli paindlikum siseruumide osas. Mis puutub kaasaja tuleohutus-, ligipääsetavus- ja taristunõuetesse, siis siinkohal on muinsuskaitse tema sõnul alati mõistev. Nemadki soovivad, et maja elaks edasi.
Karpov ja Aule on sama meelt, et muinsuskaitse on ennekõike kvaliteedifilter, mitte pidur. Muinsuskaitsjate eriteadmised aitavad vältida olukorda. kus rekonstrueerimise käigus kaob see “miski”, mida hiljem enam tagasi ei saa.

Miks hakkab maja jonnima?

Kui esimesed kokkulepped muinsuskaitsega on sõlmitud, sekkub neisse maja ise. Pealispinna alt võivad vastu vaadata väsinud konstruktsioonid, varasemad ümberehitused ja “ajutised” lahendused, mis on jäänud kestma aastakümneteks. Teinekord pole nende kohta tehtud õiget projektigi. Niisiis peab olema valmis lisakuludeks, ajast rääkimata.
Karpov ütleb otse, et vana hoone rekonstrueerimine võib olla umbes poolteist korda kallim kui samaväärse uue hoone rajamine. Põhjuseks renoveerimise iseloom: käsitöö osakaal, erilahendused, detailide taastamine ja pidev vajadus säilitada olemasolevat. Karpovi sõnul pole ootamatu see, et midagi tuleb ümber teha, vaid ümbertegemiste maht.
Õnnistus on tema sõnul see, kui paekiviseinad osutuvad oodatust paremini säilinuks ning vajavad vaid pesu ja vuugivahede värskendamist. Valus üllatus tuleb siis, kui vahelaed, kandetalad või katus ei vasta tänapäevastele koormusnõuetele ning tuleb nullist vana järgi uuesti projekteerida ja ehitada.
Rekonstrueerimisel jõuab varem või hiljem kätte faas, kus on juba palju raha ning aega kulunud, aga valmis pole justkui midagi. Karpov kirjeldab seda kui protsessi loomulikku osa ning nendib, et just nähtamatuks jäävad tööd ongi kõige mahukamad. Selles etapis tuleb tema sõnul uskuda projekti sisulisse väärtusesse, mitte ainult ruutmeetri hinna optimeerimisse.

Miks muutus Fahle linnak ihaldusväärseks?

Aule lisab, et rekonstrueeritud ajalooline keskkond loob koha, mitte pelgalt pinna. See koht töötab pikaajaliselt üürnike lojaalsuse, eristuva positsiooni ja kvaliteetse linnaruumina isegi siis, kui tasuvusaeg on pikem ja tee lõpptulemuseni näib vahepeal ebamõistlikult pikk.
Kui Fahlega alustati, elas Eesti kontorikultuur veel euroremondi ajastus. Heledad seinad, hallid vaibad ja ei mingit isikupära. Mida plassim, seda soliidsem. Fahle pakkumine oli algusest peale teistsugune. Nemad müüsid iseloomu ja ajalugu.
Eesti võib trendides tihti paista perifeeriana, kuid Karpovi sõnul oli Fahle puhul pigem tegu teadlikult ajast ette ruttamisega. Euroopas oli tööstuspärandi taaskasutus juba toimiv mudel, endised tehased ja laoalad muutusid hinnatud piirkondadeks, sest pakkusid iseloomu ja ajalooga ruumi.
Karpov meenutab, et paekiviseinad, tööstusarhitektuuri robustsus ja suured mahud ei sobinud esialgu kõigile, kuid kõnetasid seda selgemalt neid, kes otsisid identiteeti. Ja ühel hetkel maailm muutus, korraga hakati ka Eesti ärikinnisvaraturul ihkama, et kontorihoonel oleks kordumatu miljöö ja oma lugu.
Seetõttu ollaksegi nüüd Fahlega õigel ajal õiges kohas. Mis siis, et linnaku arendamisel ootab ees veel mitu etappi. Ühes on Aule ja Karpov aga täielikult üksmeelel - sellised ainulaadsed projektid nagu Fahle linnak sünnivad üksnes tänu muinsuskaitsele.

Muinsuskaitse vaade

Carolin Pihlap, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja:
“Fahle linnaku uuestisünd on suurepärase tulemusega näide arendaja, arhitektide ja muinsuskaitse koostööst. Me oleme nõudlikud partnerid, aga see nõudlikkus on avaliku ruumi kvaliteedi ja omaniku kinnisvara väärtuse huvides. Ajaloolised kihistused lisavad väärtust ja neid tasub hoida, sest need annavad paigale kordumatu isikupära. Mis läinud, see läinud – juurde saab luua vaid uusi asju, vanu enam mitte.
Siin on arendaja ja arhitekt suutnud koostöös ühendada uued funktsioonid ja ajaloolise substantsi nii, et kumbki ei varjuta teist, vaid mõjub vastastikku rikastavalt. Austus endise tselluloosi- ja paberivabriku arhitektuurse pärandi vastu on tajutav. Materjalikasutus, mahuline ülesehitus ja ajaloolised detailid on säilitatud tundlikult ja professionaalselt. Kaasaegsed lisandused on selgelt eristatavad, kvaliteetsed ja mõõdukad, mis on muinsuskaitseliselt küps lähenemine.
Fahle linnaku arendus purustab mitu müüti. Nagu Kerberos on noorematele põlvkondadele tuntav ennekõike Tupsuna (vaata ka: J.K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi“), nii on muinsuskaitse arendajatele ja omanikele tänapäeval tuntud partnerina. Pärand ei ole takistus, see on tugevus, mis loob linnale identiteeti ja väärtust. Selline eeskujulik restaureerimine ja uue elu andmine väärib tunnustust nii erialaringkondades kui ka laiemalt.”
Neutra Capital AS on 2004. aastal asutatud ja tänaseks Eesti üheks suuremaks ärikinnisvara arendajaks kasvanud ettevõte, mis tegutses varem nime all Fausto Capital AS. Ettevõtte portfelli väärtus ulatub 232,4 miljoni euroni, hõlmates üle 60 000 ruutmeetri üüripindu. 13-liikmelise meeskonnaga ettevõtte kinnisvaraportfelli kuuluvad muuhulgas Fahle linnak, Kompassi maja, Neutra Torn ärimaja Maakri tänaval, Tartu Telia ärihoone ja mitmed muud ärihooned.
Uuri lähemalt neutra.ee
Tutvu ka Fahle Linnaku hoonete Fahle Katla ja Fahle Vasepajaga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.26, 09:49
Fahle linnaku teekond tööstusvaremetest ihaldatud ärikvartaliks
Neutra Capitali juht Kenneth Karpov ja Fahle kvartali arengus olulist rolli mänginud arhitekt Margit Aule meenutavad, kuidas kulges Fahle linnaku uueks loomine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele