Veski Tehnopark kasvab koos Kiili kogukonnaga

Käisime seda vaatamas koos arhitektide Margo Koppeli ja Kaidi Põdra ning pargi kinnisvarahalduri Vallo Pangaga. Hallide angaaride rägastiku asemel, kus tänavanimed ning majanumbrid rohkem moe pärast, võtab meid vastu valmimisjärgus linnaruum. Veski tehnopargi krundid jäävad kahele poole samanimelist tänavat. Nõnda mõjub Veski tehnopark pigem Kiili alevi orgaanilise osana kui eraldiseisva tööstusalana.

Liigume lasteaia kõrvalhoone (Veski 4) ette. Algul pidi see krunt minema lao- ja tootmishooneks räägib Pank ning nendib: “Kui see plaan jäi katki, tuli leida uued rentnikud ja projekteerida-ehitada neile sobiv hoone asemele.” Uute rentnike leidmisel tulid appi pargi omanikud. Neil välgatas, et kuigi Kiilis on staadion ja koolivõimla, võiks siin olla ka korralik spordikompleks koos tugiteenustega. “Nii need iseteenindusega padeli- ja tenniseväljakud ja jõusaal ning massöörikabinet, pilates ja ilusalong siia saidki. Ja tipptundidel käib siin kõva sagin, nõudlus on korralik,” ütleb Pank.

Koppel ja Põder võtsid aga pliiatsid ning joonistasid valmis üle kahe krundi ulatuva halli, mida võiks pidada bürooplokiga tootmishooneks, kui sildid selle peal ei teataks, millega on tegu. “Ta on selline üleminekuhoone siin tervikus, edasi tulevad juba kontorlaod ja tootmishooned,” iseloomustab Põder spordikompleksi kohta tervikansamblis. “Ja hea, et nii läks. Tootmishoone lasteaia kõrval oleks veidi liiast ka,” lisab Pank.

Nüüd pöörame pilgud üle tänava. Seal (Veski 5) seisab mitmeboksiline kontorihoone laopindadega. Hoone hallika esifassaadi liigendavad nii uksed-aknad kui ka valged pikiribad. Meenutab vana Kadrioru keskust. Põder selgitab, et kuna kontor-ladu on projekteerimiseks väga standardne hoonetüüp, asubki arhitekti loominguline mänguruum siin esifassaadil. Nemad Koppeliga otsustasid seekord ebasümmeetrilise kontrastse pikitriibu kasuks.

Hoonemaht ise läheb krundi sügavusesse. Suured mustad uksed reedavad, et seal asuvad laopinnad. “Alguses mõtlesime, arvestades Kiili uute kortermajade elanike panipaigavajadusega, et teeme siia ka minilaod, aga siis tekkis ka kontorladude huvilisi, kellest üks oli meie omanike teine ettevõte,” valgustab Pank hoone sünnilugu. “Ja meie joonistasime käigu pealt algse projekti ringi,” lisavad arhitektid nagu ühest suust.

Kõrvalkrundil (Veski 7) askeldavad ehitajad teha teise samasuguse kompleksi viimistlustöid. “Sellele oli ankurrentnikud enne projekteerima asumist olemas, üks kohalik ettevõtte tahtis kaasaegseid ruume,” meenutab Koppel ja Põder lisab, et ankurrentniku ruumivajaduse ümber projekteeriti ka ülejäänud mahud. “Kusjuures neid laobokse saab vaheseintega mängides ka vastavalt rentnike vajadustele ka kokku ja uuesti lahku ehitada,” täpsustab Pank, et paindlikkus on kontor-ladu-töökoda hoonetüübi juures alati oluline.

Nüüd kõnnime uuesti üle tänava, kus on kõrvuti kaks suurt hoonet. Üks neist kontoriplokiga (Veski 10) ja teine (Veski 8) kaugelt näha, et ladu. “Need on küll tänava viimased majad, kuid meie pargi kõige esimesed,” tutvustab Pank kompleksi, mis projekteeriti ning ehitati Veski tehnopargi esimese rentniku DecoWoodi vajaduste järgi. “Taga on tootmisruumid, ees on kontori- ja olmeruumid,” tutvustab Põder keskelt kontoriplokiga kaheks liigendatud halli. “Ja kõrval siis ladu,” osutab Koppel suurte avatud ustega hallile, mille ukse kõrval seisab kahveltõstuk.

“Tegelikult on see hoone praegu ümber mängimisel,” täpsustab Pank, et kui DecoWoodi vajadused muutusid, tuli leida kontoriploki kolmandale korrusele uus rentnik ja tegeleme sellega, et teisele korrusele tuleks hambaravikabinet. “Sest meie kandis oli see teenus puudu,” viitab Pank omanike soovile panustada kogukonna heaolusse. Nii joonistasidki Koppel ja Põder teise korruse plaani ümber, mis oli üsna lihtne, sest talakonstruktsiooniga hoonetel pole klassikalisi kandvaid vaheseinu.

Veski tööstuspargi ja tänava nimi pole juhuslikud. Vanasti asusid (ja kõrvalkruntidel on tänini alles) samas kohas kõigepealt veski ja siis kolhoosi “Rahva võit” majandushooned. Tänaseks lammutatud vanade hoonete vahele jäi teejupp. See võimaldas Kontsepti arhitektidel läheneda tellimusele nii tehnopargi ka kui tervikliku tänavaruumi kujundamisele. Nii avanevadki kontor-ladude esiuksed hallide karpide labürindi asemel konkreetsele tänavale, hoonete fassaadid on mahtude elavamaks muutmiseks saanud liigendused ja parkimine pole lahendatud suure asfaldist kuumasaarega, vaid hajutatud hoonete ees ja vahel.

Et vähendada alevi liikluskoormust ja suunata tehnopargiga kaasas käiv raskeveokite liiklus ümber, sai Veski tänav ka läbimurde maanteedele. Nõnda kujuneski Veski tänavast täiesti klassikaline asulast välja viiv tänav, mille alguses on ühiskondlikud hooned, lõpus aga toomis- ja laokompleksid.

“Sõltumata sellest, kas sul on enne ehitama asumist esimesed rentnikud ootel olemas või tuleb need valmis hoonetesse leida, ei saa sa pakkuda suvalisi ruume, mis ei vasta piirkonna vajadustele,” nendib Pank, meenutades lugu ühest teisest tehnopargist, mis jäigi seetõttu valmis ehitamata.

“Kuigi siinsamas kõrval on võimalik veel kasutada ka kolhoosi vanu majandushooneid, eelistatakse meid ja kolitakse ka neist siia, sest meie hooned vastavad kaasaja nõuetele ja kui uutel rentnikel on erisoove, saame need Kontsepti abiga täidetud,” ütleb Pank. “Ja mis peamine - vald mõtleb meiega kaasa, asjaajamised on sujunud eeskujulikult,” rõõmustab Koppel.

Rangelt arhitekti kui kunstniku pilguga vaadates nendivad Põder ja Koppel, et tehnoparke arendatakse arhitektuurselt nagu juhtub ehk ilma läbiva esteetilise käekirjata. Paratamatult ei anna klassikaline tootmishoone või kontor-ladu ülemäära mänguruumi, sest hoonetüüpide funktsioonid ja tehnoparkide detailplaneeringud määratlevad-piiritlevad arhitekti mänguruumi üsna ahtaks.

Samas teeb see tehnopargi pikas plaanis arendamise ja haldamise omanikele keerulisemaks, kui iga hoone uutele rentnikele ümberehituseks (ja rentnike liikuvust on suures tehnopargis omajagu ehk siis asjad käivad paralleelselt) peab ise bürooga suhtlema. Kui tellida kõik hooned, ja nende vahele jääv ning edasised ümberehitused ühest arhitektuuribüroost, teeb see pargi arendamise märksa lihtsamaks.