Eesti on põhjavee poolest tegelikult rikas, lihtsalt vesi on ebaühtlaselt jaotunud, ütleb Eesti põhjaveekomisjoni liige ja hüdrogeoloog Kersti Türk. Kesk- või Lõuna-Eestis on valida mitme põhjaveekihi ja kaevusügavuse vahel, inimesed ja tööstused aga on teadagi kolinud Põhja-Eestisse. Pankrannikul on põhjaveekihte vaid üks ja seda ühtegi kimbutab liiga intensiivse pumpamise korral oht, et soolane vesi pääseb põhjavette.
Kõige paremini teab seda Viimsi valla elanik, nii see, kelle harjumuse pärast muru ja elupuid ööd läbi kasta on kohalikud võimud palunud inimestel mõistusele tulla, kui ka see, kes elab viiendal korrusel, kuhu sellise kastmismaania korral vesi torusid pidi enam jõuda ei taha.
Üha enam teavad veepuuduse probleemist ka kinnisvaraarendajad ja töösturid. Nii nagu pärast Ukraina sõja algust tuli otsida, kust saada gaasi ja elektrit või millega neid asendada, saab järgmiseks oluliseks teemaks vesi, tõdeb Tere ja Farmi piimatööstusi juhtiv Ülo Kivine. Ainult et vett millegagi asendada ei saa.
Esimene abinõu: selleks, et põuastel aegadel eramurajoonid kogu omavalitsuse veesüsteemil hinge kinni ei lööks, tekkis 1. juulist võimalus küsida suure veekasutuse eest kõrgemat hinda.
Seotud lood
Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.
Arendajad on ettevaatlikud ja lõpetavad poolikud projektid ära, kuid uusi tuleb juurde vaid üksikuid. Ehituslubade arv väheneb, kuid uute kasutuslubade arv on endiselt kõrge
Vakantsid ärikinnisvaras suurenevad ja kasumeid sööb laenukulu. Seni edu taganud suur laenukoormus on äkitselt saanud investeeringule veskikiviks, tõdevad valdkonna eksperdid. Nad toovad välja, kes on käesoleva aasta II poolel võitjad, kes kaotajad.
Iga kinnisvaraarendaja on kindel, et teda turu jahenemine külili ei lükka ning ka kinnisvaraekspert Tõnu Toompark rahustab, et kuigi turg on tasakaalust väljas, pole majanduskriisi liigse süvenemiseta kinnisvaras suurt krahhi karta.
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
2
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
3
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele