Eesti on põhjavee poolest tegelikult rikas, lihtsalt vesi on ebaühtlaselt jaotunud, ütleb Eesti põhjaveekomisjoni liige ja hüdrogeoloog Kersti Türk. Kesk- või Lõuna-Eestis on valida mitme põhjaveekihi ja kaevusügavuse vahel, inimesed ja tööstused aga on teadagi kolinud Põhja-Eestisse. Pankrannikul on põhjaveekihte vaid üks ja seda ühtegi kimbutab liiga intensiivse pumpamise korral oht, et soolane vesi pääseb põhjavette.
Kõige paremini teab seda Viimsi valla elanik, nii see, kelle harjumuse pärast muru ja elupuid ööd läbi kasta on kohalikud võimud palunud inimestel mõistusele tulla, kui ka see, kes elab viiendal korrusel, kuhu sellise kastmismaania korral vesi torusid pidi enam jõuda ei taha.
Üha enam teavad veepuuduse probleemist ka kinnisvaraarendajad ja töösturid. Nii nagu pärast Ukraina sõja algust tuli otsida, kust saada gaasi ja elektrit või millega neid asendada, saab järgmiseks oluliseks teemaks vesi, tõdeb Tere ja Farmi piimatööstusi juhtiv Ülo Kivine. Ainult et vett millegagi asendada ei saa.
Esimene abinõu: selleks, et põuastel aegadel eramurajoonid kogu omavalitsuse veesüsteemil hinge kinni ei lööks, tekkis 1. juulist võimalus küsida suure veekasutuse eest kõrgemat hinda.
Seotud lood
Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.
Arendajad on ettevaatlikud ja lõpetavad poolikud projektid ära, kuid uusi tuleb juurde vaid üksikuid. Ehituslubade arv väheneb, kuid uute kasutuslubade arv on endiselt kõrge
Vakantsid ärikinnisvaras suurenevad ja kasumeid sööb laenukulu. Seni edu taganud suur laenukoormus on äkitselt saanud investeeringule veskikiviks, tõdevad valdkonna eksperdid. Nad toovad välja, kes on käesoleva aasta II poolel võitjad, kes kaotajad.
Iga kinnisvaraarendaja on kindel, et teda turu jahenemine külili ei lükka ning ka kinnisvaraekspert Tõnu Toompark rahustab, et kuigi turg on tasakaalust väljas, pole majanduskriisi liigse süvenemiseta kinnisvaras suurt krahhi karta.
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Viimased uudised
Vaata galeriist, kes seal olid ja mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele