Luhtunud miljonijaht. Rahata jäänud korteriühistud tahavad riigi vastu kohtusse minna
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Tänavu tuli kortermajade renoveerimistoetusest osa saamiseks näppudele eriti tuliselt valu anda. 28. oktoobril küsisid ühistud mõne tunni jooksul toetust ligi 300 miljoni euro jagu, mis on sama palju, kui KredEx on viimase kümne aasta jooksul välja maksnud, kirjutas Äripäev.
Kuigi toetust makstakse sel korral rekordiliselt 170 miljoni eurot, on toetuse jagamisel uued reeglid, mis jätavad mõnes maakonnas aega rahulikult tegutseda, kuid mõnes teises vähenes raha saamise tõenäosus väga väikeseks.
Lääne-Virumaal, kuhu kortermajade renoveerimiseks jagati toetuspotist vaid pisku, on ühistud kurjad. Nad hindavad, et maakonna korteriomanikud kulutasid taotluste ettevalmistamiseks kokku ümmarguselt miljon eurot. “Vaadake, mis rahad on ühistud pannud paberitele, mis jäävad tegelikult riiulisse. Mida ma majaelanikele ütlen?” küsib Kairi Raudberg, kes on 20 korteriühistu haldur või raamatupidaja.
Seotud lood
Ligi 25 000 Eesti korteriühistust on end praeguseks kindlustanud vaid pooled; samal ajal kasvab igal aastal just korteriühistu varakindlustuse kahjujuhtumite arv, kirjutab ERGO ärikliendi kahjude osakonna juht Erko Makienko.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et kaasomandis olevat elamut ja kinnistut kasutades tuleb hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
Korteritel on tavaliselt 16-amprised kaitsmed, eeldusel, et kõik korterid ei kasuta elektrit täisvõimsusel samaaegselt, samas elektriautode laadimise lisamine võib tekitada probleeme, eriti siis, kui mitu autot on laadimisel ühel ajal, kirjutab AS Terminali juhatuse liige Alan Vaht.
Kuigi linnast väljas asuv ridaelamu on paljudele peredele sobiv elukohavalik, pakub ka kaasaegne korterelamu sarnaseid mugavusi, väidab Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja.
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
3
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
6
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Turuosaline, hoia silmad lahti ja pane tähele!
Küsimus on muidugi alati ka arenduseks vajaliku maa kättesaadavuses
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele