21. september 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uue korrakaitseseaduse eelnõu järgi saab politsei ja päästeamet palgata appi kas eraturvafirma, Kaitseliidu, kohaliku omavalitsuse või mittetulundusühingu töötajaid. Aastaid parteisid sponsoreerinud Urmas Sõõrumaa on saanud Falcki kätte kogu Tallinna parkimissüsteemi. Nüüd tekib turvafirmadel eesotsas Falckiga võimalus saada enda kätte ka osa politsei ja päästjate tööst.

"Loomulikult pole tegu Sõõrumaa seadusega, see on vale," tõrjus justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja. "See annab väga piiratud erimeetmete kasutamise õiguse ja üksnes politsei sõlmitava halduslepingu alusel. Jäme ots, vastutus jääb politseile, kes otsustab, kas üldse teha kellegagi halduslepingut korrakaitseliste ülesannete volitamiseks," selgitas Hirvoja. Põhilised valdkonnad, kus tulevikus turvatöötajaid palgatakse, on näiteks avaliku korra tagamine, vara- ja isikuvastaste süütegude ennetamine ja tõkestamine, korrarikkumise tõttu kannatajale abi andmine, aga ka liiklusjärelevalve ja reguleerimine.

Hirvoja kinnitas, et juvõtted jäävad politseile. "Turvatöötajate õigusi ei laiendatud. Eelnõu ei näe ette seda, et turvamehed hakkavad mingeid erimeetmeid kasutama või kurjategijaid jälitama või inimesi trahvima," ütles Hirvoja. "Õigused on suuremad turvatöötajatel ja kaitseliitlastel. Kui tekib vajadus kasutada erimeetmeid, on need lepingus sätestatud ning need isikud peavad olema politsei poolt heaks kiidetud," lisas ta.

Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja Marek Helm ütles, et ministeerium ja kogu selle haldusala tervitab uut loodavat süsteemi. "Muidugi nõuab see politseilt suuremat vastutust, riskide maandamist," ütles ta.

Helmi sõnul on seaduseelnõu mõte selles, et politsei võiks keskenduda olulisele ning mitte raisata niigi vähest ressurssi.

"Küsimus on selles, kas see vastab ka ühiskonna ootustele ning milline oleks pikem perspektiiv," lisas ta.

Juuli lõpus ei kooskõlastanud siseministeerium esimesel ringil korrakaitseseaduse eelnõu, kuna see vajab muutmist ja täiendamist. Praegu viivad sise- ja justiitsministeerium eelnõusse sisse parandusi ja täiendusi. Millal täpselt uus seadus kehtima hakkab, pole veel selge.

Endine respublikaanist justiitsminister Ken-Marti Vaher ütles, et korra hoidmine ja selleks vajadusel jõu kasutamine on riigi kohustus.

"Selle delegeerimine erasektorile peab olema hästi läbikaalutud ja riigi poolt kontrollitav, et hoida ära omavoli. Juba täna on linn täis erinevates mundrites mehi, ning inimesed ei tea sageli, millised on nende õigused kedagi kinni pidada või tülitada," ütles ta.

"Riigil tasub erasektorile oma ülesandeid üle anda vaid siis, kui see annab selget kokkuhoidu ja on kergesti jälgitav. Mis puudutab eravanglaid ja muid võimalikke erasektori sisejulgeolekusse kaasamise vorme, siis Eesti puhul on küsimus ka selles, kas üldse tekib pakkujatevaheline konkurents, mis hindu alla surub. Riik peab olema võimeline ka korralikke riigihankeid läbi viima ja hiljem lepingust kinni pidamist kontrollima. Kui selliste asjadega kiirustatakse, siis on ilmne, et riigil tõmmatakse nahk üle kõrvade," rääkis Vaher.

Mõne politsei senise funktsiooni endale saamine võib tähendada eraturvafirmale sadu miljoneid lisakroone. 2006. aasta politsei eelarve oli kokku 1,1 miljardit krooni, millest avaliku korra tagamisele ja väljakutsete teenindamisele eraldati 626 miljonit, organiseeritud ja tõsiste kuritegude väljaselgitamisele ligi 515 miljonit krooni.

Sõõrumaa: kadetsejad, rahunege!

Ärimees Urmas Sõõrumaa ütles, et pole uute seadustega kursis, kuid on rõõmus, et Eesti liigub arenenud riikidega samas suunas.

"Lömmis autosid kuskilt lahti kiskuda ja ära vedada või näiteks tuld kustutada - sellega saab hakkama eraisikust väljaõppinud tulekustutaja. Kindlasti terrorism, pommid, kuulamised, luuramised, jälitustegevus on riigi maa. Kõik muud inimlikud asjad, miks mitte delegeerida?" rääkis Sõõrumaa. Tal on enda sõnul äärmiselt kahju ja kõhe vaadata parkides silte "Taskuvargad". "Ja noorte nolkide purjus peaga tehtud autoavariid - näed, et linnas pole ühtegi sebrat, mille juures oleks üks või kaks politseinikku. Sellega, et tõsta märk üles ja hüüda autojuhtidele "Stopp!", saaks hakkama väljaõppinud pensionieas naisterahvas. Politsei peaks tegema politsei tööd," lisas ta.

Sõõrumaa sõnul on erainvestor märksa paindlikum ka investeerima.

"Kui näiteks leping 500 miljonit krooni aastas oleks 15-20 aastaks, siis tõenäoliselt võiks mõne aasta jooksul investeerida paar miljardit krooni kogu päästeteenistuse tehnikasse ja selle valdkonna uuendamisse, mitte ägada igal aastal puuduse käes. Needsamad tublid inimesed jäävad ju tööle edasi," selgitas Sõõrumaa.

Kas aga uus seadus on parteide rahastaja Sõõrumaa seadus? "Ma olin partei rahastaja," rõhutas Sõõrumaa mineviku vormi. "Miks nad ei vaata, kuidas asi mujal maailmas käib? Kõik kadetsejad olgu täiesti rahulikud: minu osa Falckis on nüüd märksa tagasihoidlikum, ma pole seal peaaktsionär. Pealegi, minu äriline huvi on Eestist väljaspool," ütles Sõõrumaa.

Autor: Haldusuudised.ee