Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elmar Lepa pilvelõhkuja eskiis sai heakskiidu
Linnalegend ärimees Elmar Lepa tornelamust
on saamas reaalsuseks, sest teisipäeval andis muinsuskaitseamet Pärnus Suur-Sepa
tänava veetorni krundile rajatava hoone eskiisprojektile oma heakskiidu,
kirjutab Pärnu Postimees.
“Nüüd lähevad jah asjad liikuma,” rõõmustas Lepp, kes loodab, et ehitustööd hakkavad juba paari kuu pärast pihta ning järgmiseks sügiseks on maja püsti. Enne on veel vaja lõplik projekt muinsuskaitseametis kooskõlastada ja linnavalitsusest ehitusluba hankida.
Eskiisprojekti kohaselt sirutub hoone keskmise osana taeva poole veetornist ümber ehitatud üheksakorruseline torn. Sellest mõlemale poole on ette nähtud viiekorruselised ja kuueteist meetri kõrgused paunad. Et hoone jätaks tillema mulje, peavad madalama osa katusekorrused olema muinsuskaitse nõudel tagasiastega.
Pisiasjast, et 1998. aastal kehtestatud Aia ja Karja tänava vahelise ala detailplaneeringuga on tema krunt määratletud äri-, mitte elamispinnana, Lepp ennast häirida ei lase. Tema mõlgutab peas kavalat plaani suurem osa majast ikkagi korteritega täita.
“Kõrvalmaja ju ka tehti algul äripinnana ja pärast tehti korteriteks ümber, seda on võimalik teha,” kinnitas Lepp enesekindlalt. Esimesele korrusele on siiski jäetud ruumi väikeäridelegi.
Maja uhkeim ja ruumikaim apartement ehitatakse veetorni tippu. Ülejäänud elamispinnad tulevad mõnevõrra väiksemad. Et Lepp paneb enam rõhku kvaliteedile kui kvantiteedile, ehitataksegi vaid paarkümmend korterit. “Ma ei tee mingit soomlaste ühiselamut, teen sellise korraliku maja,” lubas ta. Korralik maja tähendab Lepa sõnul seda, et ehituse maksumuseks on ligikaudu 18 000 krooni ruutmeetri eest. Müüki läheb ruutmeeter aga minimaalselt 40 000 krooniga.
Kas vana veetorn lükatakse buldooseriga kokku või säästetakse seda mingil määral, pole Lepa jutu järgi veel otsustatud. Detailplaneering lubab krundil veetorni rekonstrueerimist. Linnaarhitekt Ülar Saar saab sellest nõnda aru, et torni maha lõhkuda ei tohiks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele