Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elmar Lepa pilvelõhkuja eskiis sai heakskiidu
Linnalegend ärimees Elmar Lepa tornelamust
on saamas reaalsuseks, sest teisipäeval andis muinsuskaitseamet Pärnus Suur-Sepa
tänava veetorni krundile rajatava hoone eskiisprojektile oma heakskiidu,
kirjutab Pärnu Postimees.
“Nüüd lähevad jah asjad liikuma,” rõõmustas Lepp, kes loodab, et ehitustööd hakkavad juba paari kuu pärast pihta ning järgmiseks sügiseks on maja püsti. Enne on veel vaja lõplik projekt muinsuskaitseametis kooskõlastada ja linnavalitsusest ehitusluba hankida.
Eskiisprojekti kohaselt sirutub hoone keskmise osana taeva poole veetornist ümber ehitatud üheksakorruseline torn. Sellest mõlemale poole on ette nähtud viiekorruselised ja kuueteist meetri kõrgused paunad. Et hoone jätaks tillema mulje, peavad madalama osa katusekorrused olema muinsuskaitse nõudel tagasiastega.
Pisiasjast, et 1998. aastal kehtestatud Aia ja Karja tänava vahelise ala detailplaneeringuga on tema krunt määratletud äri-, mitte elamispinnana, Lepp ennast häirida ei lase. Tema mõlgutab peas kavalat plaani suurem osa majast ikkagi korteritega täita.
“Kõrvalmaja ju ka tehti algul äripinnana ja pärast tehti korteriteks ümber, seda on võimalik teha,” kinnitas Lepp enesekindlalt. Esimesele korrusele on siiski jäetud ruumi väikeäridelegi.
Maja uhkeim ja ruumikaim apartement ehitatakse veetorni tippu. Ülejäänud elamispinnad tulevad mõnevõrra väiksemad. Et Lepp paneb enam rõhku kvaliteedile kui kvantiteedile, ehitataksegi vaid paarkümmend korterit. “Ma ei tee mingit soomlaste ühiselamut, teen sellise korraliku maja,” lubas ta. Korralik maja tähendab Lepa sõnul seda, et ehituse maksumuseks on ligikaudu 18 000 krooni ruutmeetri eest. Müüki läheb ruutmeeter aga minimaalselt 40 000 krooniga.
Kas vana veetorn lükatakse buldooseriga kokku või säästetakse seda mingil määral, pole Lepa jutu järgi veel otsustatud. Detailplaneering lubab krundil veetorni rekonstrueerimist. Linnaarhitekt Ülar Saar saab sellest nõnda aru, et torni maha lõhkuda ei tohiks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
1
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
2
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
3
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
4
Viimased uudised
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele