4. oktoober 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Luik kirjeldas nelja juhtiva ehitusfirma hingeelu järgmiselt: " Eesti Ehitus, Merko, FKSM (nüüd YIT) ja Skanska - õppis ära mängu riigihangetega. Pole üldse tarvis olla elus tellist katsunud, et mõista: kui riigihankele tulevad pakkuma kümned firmad, ei teeni keegi kümmet miljonitki. Väiksed hasartsed firmad võivad end hoopis miinusesse pakkuda. Seetõttu on tarvis teha paar tarka käiku. Esiteks, leida "normaalsed" poliitikud ja mõjutada neid, et nad omakorda määraksid paika "normaalsed" ametnikud. Üldse käibib sõna "normaalne" ehitussektoris päris tihedalt."

Luik kirjeldas oma artiklis ka Merko mängujuhi rollist KUMU ehitamisel: "Nagu Kunstimuuseumile sobilik, mängiti seal loovalt. Mängu nimi oli "omad mehed hagevad, omad koos ehitavad". Esimene pakkumisvoor (ehitushind veidi üle 500 miljoni krooni) vaidlustati Eesti Ehituse ja väiksema Remeti poolt. Kulus aega (ka ehitushinnad tõusid pidevalt), samas oli tellijal millegipärast pidevalt jube kiire. Oli tunda, et selle "kiire-kiire" tekitasid kavalate ehitusmeeste veel kavalamad advokaadid, igatahes anti selle põhjendusega ehituse nulltsükkel ilma konkursita Merkole. Üllatusena ei läinud keegi bridžikaaslastest seetõttu kohtusse! Merko võitis ka kogu peatöövtu konkursi. Objekti koguhind tuli 760 miljonit, sh km. Pärast lepingu sõlmimist tõusis hind veel 77 miljoni võrra, ütleb Riigikontroll... Ehitustöödel lõi kaasa ka Eesti Ehitus. Mõlemad firmad kajastavad KUMUt oma koduleheküljel ühe suurema tööna

Kokkuvõtvalt leidis Hans H Luik, et ühel hetkel tõmbab ühine bridžimäng ülejäänud turakate selja taga poliitikud ja ehitajad nõnda kaasa, et nad unustavad igasugused "normaalsed" piirid.

Autor: Haldusuudised.ee