Näiteid naljakamatest liiklusõnnetuste seletuskirjadest

Kindlustusfirmad nõuavad klientidelt pärast liiklusõnnetusse sattumist seletuskirja, kuidas õnnetus täpselt juhtus. Tihtipeale on saadud vastused aga nii naeruväärsed, et tekib küsimus, kas ikka tasub hüvitis välja maksta.

Mõned näited välismaiste kindlustusfirmade põhjal:

Õnnetuses pole tegelikult kedagi süüdistada, aga seda poleks juhtunud, kui teine juht oleks tähelepanelikum olnud.

Nähtamatu auto ilmus eikuskilt, sõitis mu autole sisse ning haihtus.

Vältimaks eessõitva auto mõlkimist, ajasin jalakäija alla.

Ütlesin politseinikule, et minuga on kõik korras, kuid kui eemaldasin oma mütsi, märkasin, et mul on koljuluumurd.

Jalakäijal polnud õrna aimugi, kuhu poole minna, ja nii ma tast üle sõitsingi.

Nägin seda aeglast, kurva näoga vanakest, kui ta üle mu katuse lendas.

Humoorikas kirjeldus pole hüvitisest keeldumise põhjus

Kalle KonradSalva Kindlustuse turundusjuht

Loomulikult tuleb ka meie seltsi töös ette, et kahjujuhtumite puhul on seletustes aeg-ajalt kasutatud teadlikult või ka teadmatult humoorikat keelekasutust. Õnnetusse sattunud klient on tihtipeale emotsionaalselt ebatavalises seisukorras, mistõttu pole seletuskirjadest naljakate või pisut segaste lausekonstruktsioonide leidmine midagi ebatavalist.

Peame Salva kahjukäsitlejaid professionaalideks, kelle ülesanne on alati täpselt välja selgitada kõik kahjujuhtumiga seonduv. Esialgse seletuskirja humoorikas toon ei saa üldjuhul olla hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks. Siiski tuleb kiirele ja ladusale kahjukäsitlusprotsessile alati kasuks kõikide asjaolude täpne kirjeldamine ning igakülgne koostöö kindlustusseltsiga.

Autor: Haldusuudised.ee