7. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sammust number üks töötas kinnisvarafirma minu tegevuse vastu. Mitte andes kontakti Arakasega, kuid samas nõudes meili teel vastuseid, millest lugu tuleb ning ise asjaga tutvumata süüdistades, et Äripäev üritab firmat maha teha.

Ei tahaks öelda, et Arco Vara, eesotsas Arakasega, üritas Toomas Annust teha, kes lõpetas Merko omanikuna meediaga suhtlemise täielikult, kuid sinna kanti suhtlus ettevõttega kaldus.

Kogu solvumise põhjuseks polnud miski muu, kui esmaspäeval ilmunud lugu Arco Vara eduloosse on tekkinud mõrad, kus kajastati ettevõtte hiljutisi ettevõtmisi ning mõne projekti toppamist.

Süüdistati ka selles, et kommentaari polnud võetud Arakaselt endalt. Tõsi, tema kommentaari polnud, sest nagu ma aru saan, ei saanud loo kirjutanud kolleeg teda kätte. Seega oli kommentaar Arco Investeeringute juhilt Veiko Pedoskilt, kes meie arvamise järgi peaks olema kompetentne küsimustele vastama. Tundub, et Arco Vara meelest mitte.

Hiljem kuulsin Arti Arakase käest, et ta ei kavatse oma isiklikust elust rääkida, kuna igal inimesel on õigus oma eraelule. Eks see tõsi ole.

Ajakirjanikuna leian aga, et avaliku elu tegelane peaks olema meedia suhtes tolerantsem ning avatum.

Soovitan Arco Vara kollektiivil võtta õppust kadunud Aadu Luukasest, kes hiljuti pressisõbraks valiti.

Luukas tunnistati selle vääriliseks, kui inimene, kes vaatamata oma positsioonile ja tohutule rikkusele suhtus avalikkusesse alati lugupidamisega. Ka Luukast rünnati meedias korduvalt, kuid mitte kunagi ei laskunud ta meediat süüdistavale positsioonile.

Autor: Haldusuudised.ee