15. detsember 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sel aastal kulutavad maailma riigid relvastusele 1058 miljardit dollarit, mis on 34 miljardit rohkem kui külma sõja haripunktil 1987.-1988. a, ilmneb IANSA andmetest. Suurim relvaeksportöör USA on sõlminud septembris lõppenud aasta jooksul relvamüügitehinguid 21 miljardi dollari eest, mis on täpselt kaks korda rohkem kui aasta varem, kirjutas Äripäev.

Venemaa relvatööstuse kosumist näitab aga asjaolu, et eelmisel aastal tõusis ta suurimaks relvade müüjaks arengumaadele. Kõige enam ehk 5,4 miljardi dollari eest ostis eelmisel aastal relvi India.

Relvakaubanduse hoogustumisel on mitu põhjust. Esiteks on USA pärast 2001. a 11. septembrit müünud soodsalt relvi oma liitlastele ning kaotanud ekspordikeelu mitme riigi puhul, nagu Pakistan, India, Indoneesia. Teiseks on naftatulude ja terrorismiohu kasv ärgitanud Lähis-Ida riike tegema suuri relvatellimusi. Saudi Araabia teatas möödunud suvel, et kulutab relvajõudude moderniseerimisele 5,8 miljardit dollarit, sellest 3,4 miljardi eest ostetakse sõjatehnikat.

USA meelehärmiks laiendab Venemaa edukalt relvade müüki ka Ladina-Ameerikas. Kui USA katkestas Hugo Chavezi juhitavale Venezuelale relvade müügi, tellis Chavez kohe Moskvalt 3 miljardi dollari eest 24 hävitajat SU-30 ja 53 kopterit ning Kalašnikovi automaate. Venemaa riikliku relvamügikontserni Rosoboronexport andmeil on tehinguid sõlmitud veel Peruu, Mehhiko ja Uruguayga.

USA Kongressi hiljutise uuringu põhjal tõusis Venemaa eelmisel aastal suurimaks relvade eksportijaks arengumaadele, hõivates 7 miljardi dollariga peaaegu neljandiku sellest turust.

Autor: Haldusuudised.ee