Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peeter Rebast üllatasid uued nõudmised Sakala keskuse projektile
Uus Sakala nõukogu esimehe Peeter Rebase
sõnul on ta üllatunud muinsuskaitseameti juures tegutseva arhitektuurimälestiste
ekspertnõukogu liikme Krista Kodrese kommentaaridest nagu oleks vajalik uue
Sakala keskuse projektile järjekordse ekspertiisi tegemine.
"Alles möödunud aastal otsustas just ekspertnõukogu, millistele väärtuslikele detailidele tuleb vana hoone osalisel säilitamisel tähelepanu pöörata. Ekspertnõukogu otsusest lähtuvalt sõlmisid Uus Sakala, Tallinna kultuuriväärtuste amet ja muinsuskaitseamet kolmepoolse kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt peab hoones säilitama või taastama fuajee- ja vestibüülikompleksi interjöörid," ütles Rebane.
Rebase sõnul vastab Uus Sakala poolt esitatud arhitekti Raivo Puusepa projekt kõigile ekspertnõukogu poolt loetletud tingimustele ning näeb ette praegusest hoonest oluliselt suurema osa säilitamist kui ekspertkomisjon viimati nõudis. Lisaks väärtuslikele interjööridetailidele säilitatakse uues keskuses ka olemasoleva hoone torn ja Rävala puiestee poolne paekivifassaad. Uus lahendus näeb ette ka kunagi Raine Karbi projektis ette nähtud ning Karl Vaino poolt ära keelatud "maakera" loomist ja täismõõtmes torni valmisehitamist.
"Üllatav on ka väide nagu ei oleks ekspertnõukogu nõustunud Sakala keskuse uue projektilahendustega - meile teadaolevalt ei võtnud ekspertnõukogu eile uue lahenduse osas ühtset otsust vastu," lisas Rebane. "On hämmastav Krista Kodrese suust kuulda, et nüüd, kui hoone arhitekt on mitu kuud kõvasti tööd tehtud, peaks ekspertnõukogu oma enda ekspertarvamusele ekspertiisi korraldama hakkama."
Oma eksperthinnangu andis esitatud Raivo Puusepa edasiarendatud projektile ka Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor Veljo Kaasik, kes leidis, et uus lahendus on alalhoidlik ja vaoshoitud ning vastab plaanitava hoone asukohast tulenevatele nõuetele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
3
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Viimased uudised
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Konverentsid
Hetkel kuum
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele