28. veebruar 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebruari alguses potsatas ühistu liikmete postkasti teade, et juhatus on otsustanud taotleda Hansapangast 250 miljonit krooni laenu 15 aastaks, mis hetkel kehtiva intressiga tähendaks 70 000 kroonist makset maja kohta kuus.

Üheksa aastat Mahtra 72 majas elav Jelena Solovjova sõnul tuli see elanikele suure löögina, kuna info selle kohta oleks pidanud elanikeni jõudma juba kaks aastat varem. „See teema on arutlusel juba 2004. aastast,” teadis ta.

„Kuuldavasti laenutaotlus peatati, aga ametlikku paberit mul sellekohta ei ole. Sellegi poolest meie juhatus ei anna inimestele informatsiooni. Kaks nädalat on rahvas justkui palavikus ja nende asemel ma juba annaksin infot,” rääkis mureliks Solovjova, kelle sõnul on igakuine makse ehitusfondi niigi väga suur. „Mitte keegi pole meiega nõu pidanud. Tahame või ei taha, peame vajalikuks või ei pea [laenu võtmist – toim.],” ütles Solovjova, kelle sõnul on nende paljud plaanitavad kulutused juba tehtud. Majal ei ole tarvilikud need kulutused, mida plaanitakse. See, mis pangale esitati on enamjaolt täidetud

Seetõttu on Solovjova sõnul mitmed majade elanikud kaalunud EÜ Mastist väljaastumist, aga see pole lihtne ja liidrid pole sellest huvitatud. „Sellist situatsiooni poleks üldse pidanud tekkima, kui meid ei hoitaks teadmatuses,” lisas ta.

Masti juhatuse liige Aimar Valtin peab olukorda arusaamatuseks. „Arvestasime inimeste tahet. Et maju korda hakata tegema, peaks seda tegema läbi pangalaenu. Võeti vastu põhimõtteline otsus võtta see laen, aga ei kohusta millekski,” selgitas Valtin, kelle sõnul ei saa üksik maja laenu üle otsustada. Võeti vastu otsus, et saab võtta laenu kuni 250 miljonit. „Kuna tagasimakse käib remondimaksete arvelt, siis hetkel saab võtta maksimaalselt 118 miljonit,” selgitas Valtin lisades, et sedagi vaid juhul kui maja soovib. Edasi oli plaanis pidada majakoosolekuid, kus lepitakse kokku kui palju iga maja laenu soovib, sest ühistus on nii 45 kui ka 216 korteriga maja. Infomüra tekkis aga tema arvates sellest, et väike seltskond aktiviste ei tahtnud aru saada.

Valtin kinnitas, et tegelikult laenu kui niisugust ei võeta. „Tööd mida teostatakse makstakse välja pärast ülevõtmist eksperdi poolt ja alles siis tekib majale laen.” „Ükski korter ei lähe laenu tagatiseks. Korteri omaniku jaoks ei ole mingeid piiranguid,” lisas ta.

Praegu on pangaga kõik arutelud pooleli ning otsustati kutsuda kokku üldkoosolek ja selgitada elanikele olukord veelkord üle.

Hansapanga korteriühistute projektijuhi Janis Pugri sõnul on statistika põhjal korteriühistute keskmine laenusumma Tallinnas üks miljon krooni ja mujal Eestis pool miljonit krooni.

"Keskmiseks korterelamu laenu suuruseks on 700 000 krooni. 250 miljonit krooni on selles mõttes erakordselt suur korteriühistulaen," nentis SEB Eesti Ühispank arendusjuht Kristiina Kruus. Samas möönsid mõlemad, et korteriühistu on võimalik moodustada kas ühe elamu või mitme elamu haldamiseks, mistõttu oluline on kindlasti vaadata, milline on laenusumma ühe ruutmeetri kohta. "Samas korterelamu laenude suuruse võrdlemiseks oleks õigem võrrelda laenu suurust elamu korterite ruutmeetri kohta arvestatuna. Sellise võrdluse puhul ei pruugi nimetatud 250 milj krooni suurune laen enam nii erakordne tunduda,” selgitas Kruus.

Autor: Haldusuudised.ee