Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lasnamäe elamuühistu 250miljoniline laen tekitas paanika
Lasnamäel 29 maja koondav elamuühistu Masti
otsus laenata rekordilised 250 miljonit krooni tuli elanikele hirmutava
üllatusena ja pani mõtlema ühistust väljaastumisele.
Veebruari alguses potsatas ühistu liikmete postkasti teade, et juhatus on otsustanud taotleda Hansapangast 250 miljonit krooni laenu 15 aastaks, mis hetkel kehtiva intressiga tähendaks 70 000 kroonist makset maja kohta kuus.
Üheksa aastat Mahtra 72 majas elav Jelena Solovjova sõnul tuli see elanikele suure löögina, kuna info selle kohta oleks pidanud elanikeni jõudma juba kaks aastat varem. „See teema on arutlusel juba 2004. aastast,” teadis ta.
„Kuuldavasti laenutaotlus peatati, aga ametlikku paberit mul sellekohta ei ole. Sellegi poolest meie juhatus ei anna inimestele informatsiooni. Kaks nädalat on rahvas justkui palavikus ja nende asemel ma juba annaksin infot,” rääkis mureliks Solovjova, kelle sõnul on igakuine makse ehitusfondi niigi väga suur. „Mitte keegi pole meiega nõu pidanud. Tahame või ei taha, peame vajalikuks või ei pea [laenu võtmist – toim.],” ütles Solovjova, kelle sõnul on nende paljud plaanitavad kulutused juba tehtud. Majal ei ole tarvilikud need kulutused, mida plaanitakse. See, mis pangale esitati on enamjaolt täidetud
Seetõttu on Solovjova sõnul mitmed majade elanikud kaalunud EÜ Mastist väljaastumist, aga see pole lihtne ja liidrid pole sellest huvitatud. „Sellist situatsiooni poleks üldse pidanud tekkima, kui meid ei hoitaks teadmatuses,” lisas ta.
Masti juhatuse liige Aimar Valtin peab olukorda arusaamatuseks. „Arvestasime inimeste tahet. Et maju korda hakata tegema, peaks seda tegema läbi pangalaenu. Võeti vastu põhimõtteline otsus võtta see laen, aga ei kohusta millekski,” selgitas Valtin, kelle sõnul ei saa üksik maja laenu üle otsustada. Võeti vastu otsus, et saab võtta laenu kuni 250 miljonit. „Kuna tagasimakse käib remondimaksete arvelt, siis hetkel saab võtta maksimaalselt 118 miljonit,” selgitas Valtin lisades, et sedagi vaid juhul kui maja soovib. Edasi oli plaanis pidada majakoosolekuid, kus lepitakse kokku kui palju iga maja laenu soovib, sest ühistus on nii 45 kui ka 216 korteriga maja. Infomüra tekkis aga tema arvates sellest, et väike seltskond aktiviste ei tahtnud aru saada.
Valtin kinnitas, et tegelikult laenu kui niisugust ei võeta. „Tööd mida teostatakse makstakse välja pärast ülevõtmist eksperdi poolt ja alles siis tekib majale laen.” „Ükski korter ei lähe laenu tagatiseks. Korteri omaniku jaoks ei ole mingeid piiranguid,” lisas ta.
Praegu on pangaga kõik arutelud pooleli ning otsustati kutsuda kokku üldkoosolek ja selgitada elanikele olukord veelkord üle.
Hansapanga korteriühistute projektijuhi Janis Pugri sõnul on statistika põhjal korteriühistute keskmine laenusumma Tallinnas üks miljon krooni ja mujal Eestis pool miljonit krooni.
"Keskmiseks korterelamu laenu suuruseks on 700 000 krooni. 250 miljonit krooni on selles mõttes erakordselt suur korteriühistulaen," nentis SEB Eesti Ühispank arendusjuht Kristiina Kruus. Samas möönsid mõlemad, et korteriühistu on võimalik moodustada kas ühe elamu või mitme elamu haldamiseks, mistõttu oluline on kindlasti vaadata, milline on laenusumma ühe ruutmeetri kohta. "Samas korterelamu laenude suuruse võrdlemiseks oleks õigem võrrelda laenu suurust elamu korterite ruutmeetri kohta arvestatuna. Sellise võrdluse puhul ei pruugi nimetatud 250 milj krooni suurune laen enam nii erakordne tunduda,” selgitas Kruus.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
3
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele