Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu rae nahaalne skeem soosis lemmikuid
Tartu raad kasutas läinud aasta lõpus
jultunud võtet, et ärastada oravaparteiga seotud ettevõtjate Verni Loodmaa,
Kalev Kase ja Alar Kroodo firmale volikogust mööda minnes odavhinnaga maad.
Vahetusskeemi aluseks on Kase, Loodmaa ja Kroodo firma Kvintett Kinnisvara taotlus saada linnalt maad oma spaahotelli ehituseks. Linn omakorda soovis laiendada tulevikus Pikka tänavat ja saada selleks kätte siiluke Kvintett Kinnisvarale kuuluvast maast, kirjutas Tartu Postimees.
Maadevahetuse käigus andis linn arendajale lõviosa kahest magusast krundist aadressidel Fortuuna 38, 39 ning Fortuuna 36a. Vastu sai omavalitsus Pika tänava laienduseks tarvilise maa, lisaks veel Turusilla lähistel Fortuuna 40 krundi, kuhu rajatakse parklatele ligipääsu tee.
Nii nagu selliste maadevahetuste puhul juba tavaks saamas, sai Kvintett Kinnisvara linnalt 98 ruutmeetrit rohkem maad, kui ise vastu andis.
Maa turuväärtuses selgusele jõudmiseks tellis linnavalitsus kaks hindamisakti – Pindi Kinnisvara pakkus ruutmeetri hinnaks sel Tartu väärtuslikemal maal 10 000 krooni, kokku 980 000 krooni. Kaanon Kinnisvara hindas aga ruutmeetri väärtuseks 5100 või 6000 krooni sõltuvalt sellest, kas tegu on elamu- või ärimaaga.
Tartu Postimehele teadaolevalt on maad samas piirkonnas ostetud ka rohkem kui 10 000 krooniga ruutmeetri eest. Pindi Kinnisvara hindamisakti nägi ajakirjanik esmakordselt läinud reedel, varasemates telefonivestlustes mainisid linnaametnikud vaid Kaanon Kinnisvara akti olemasolu.
Kaks hindamisakti viisid linnavalitsuse ja ilmselt ka selle tagatoas askeldavad kinnisvaraettevõtjad kimbatusse – ükskõik kumba hindamisakti aluseks võttes peab vahetustehing pälvima ka linnavolikogu heakskiidu. Üle 500 000 krooni väärt linnavara müügi puhul on see vastavalt linnavara võõrandamise eeskirjale nõutav.
Ehkki linnasekretär Jüri Mölderi sõnul maadevahetusel ja sellega seotud kompenseerimisel ei pruugigi nimetatud eeskirja täita: «Püüame mingil määral linnavaraeeskirjast juhinduda, aga see ei tähenda, et linnavaraeeskiri üks ühele kohandub.» Tartu Postimees konsulteeris eile juristiga, kelle hinnangul on Mölderi väide väär.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele