Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viimsi maa paneb omavalitsuse aususe unustama
Viimsi vald kipub sageli meediasse kahtlase
maiguga maatehingutega, kaugemates valdades nii palju korruptsiooni ei
märka.
Viimsi on ilmselt üks väheseid valdu Eestis, kus volikogu istungi ajaks täitub vallamaja esine maasturitega. Küllap on neid suuri masinaid vallavolinikel vaja seetõttu, et oma detailplaneeringuta maatulundusmaal ei saa madala autoga veel löögile, kirjutas Äripäev.
Teine variant on muuta endale odavalt soetatud maatulundusmaa väärtuslikumaks elamumaaks. Sellega on Viimsi kohalik võim ka agaralt tegelenud. Kuigi Viimsi vallavanem Urmas Arumäe kirjutas hiljuti Äripäevas, et Viimsi võim maaäriga ei tegele, räägivad volikogu dokumendid teist keelt.
Haapsalust suurema eelarvega Viimsi valla volikogus on kaks komisjoni, kes arutavad detailplaneeringute muutmise üle: Raimo Tanni juhitav maa- ja planeerimiskomisjon ning keskkonnakomisjon, mille esimeheks on Rein Madissoon.
Mõlema mehe isiklikku maad saatis mullu 19. detsembril uue detailplaneeringu algatamise otsus, mis näeb ette sihtotstarbe muutmise maatulundusmaast elamumaaks.
Kõige hiljutisem maatehing puudutab aga 13. märtsi volikogu, kus otsustati algatada detailplaneering Viimsi vallavanema Urmas Arumäe perefirma Concordia maatükil sihtotstarbe muutmiseks. Osa maast muutub elamumaaks, osa sotsiaalmaaks.
Viimsi ehitusküsimustega on eri positsioonidelt tegelenud juba üle kümne aasta abivallavanem Haldo Oravas, kes mingit skeemitamist neis juhtumites ei näe.
Samas tunnistab vallavanem Arumäe, et korruptiivseid tehinguid on Viimsis olnud, kuid mitte tema ajal. "Korruptsioonimaigulised tehingud jäävad eelmiste vallavalitsejate aega," märgib Arumäe e-kirjas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
2
Üürituru arengu seisukohast on Läti selgelt Eestist maas
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Üürituru arengu seisukohast on Läti selgelt Eestist maas
GALERII: Vaata, mis ajas investorid leili
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele