Mõni aasta tagasi läks kaubaks iga
arendusprojekt, sõltumata selle asukohast ning infrastruktuuride olemasolust või
puudumisest, nüüd on olukord aga kardinaalselt muutunud, kirjutas Äripäev.
"Maja keset põldu" tüüpi projekti müümisega jääb arendaja tõsisesse hätta, sest hüppeliselt laienenud valiku tingimustes vaatavad ostjad selliseid projekte kriitilise pilguga.
Arendaja peab arvestama, et pole mõtet rajada elurajooni paika, kus inimesele pole tagatud kodu lähedal elutähtsad asjad nagu siseteed, lastead, kool, kauplused. Arendajate tavaline vastuväide on, et kui majad valmis ja elanikud sees, küll siis omavalitsus või ettevõtted tasapisi ka infrastruktuuri rajavad.
Sellise jutuga enam ostjat ei püüa. Infrastruktuur peab olemas olema kohe, vastasel juhul pannakse objekt müüki.
Piirkond määrab hinnavahemikuMarek Jürna
BREC Kinnisvara elamispindade maakler
Inimesed valivad uut kodu ennekõike piirkonna järgi, see määrab ka hinnavahemiku. Tõepoolest, inimesed eelistavad üha enam projekte, kus on infrastruktuur juba välja arendatud või on seda plaanis lähiajal teha. Selliseid projekte soositakse mitmel põhjusel.
Mida aeg edasi, seda sagedamini seatakse esikohale mugavus ja kvaliteet, mitte niivõrd soodne hind, samuti on tõusnud inimeste teadlikkus kodu soetamise suhtes. Teiste vigadest õppimine on pannud inimesed pikemalt otsima ja põhjalikumalt projektide tausta uurima, sest nii tuttavate halvad kogemused kui ka meedia vahendusel kuuldu-nähtu on inimesed ettevaatlikuks teinud.
Kui korralikke teid, tänavavalgustust jms peetakse teatud hinnaklassi juures elementaarseks, siis väga palju mõjutab inimeste eelistusi ka see, kas elamurajoonis või selle läheduses on lasteaed ja kool.
Hinnavahe ulatub kolmandikuni
Peep SoomanPindi Kinnisvara juhatuse esimees
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ostjad eelistavad võimalusel väljaarenenud infrastruktuuriga projekte ja sellest tuleneb ka mõõdukas hinnavahe, mis jääb täna 30% kanti.
Ennekõike on küsimus müügiperioodide pikkuses - lõpuni arendamata projektide müük võib võtta aega. Tuleb täpsustada, et arenenud infrastruktuuri all ei pea ostjad silmas ainult krundi piirile toodud kommunikatsioonitrasse, vaid pigem üleüldist elukeskkonda: kaupluste, lasteaia, kooli ja teiste ühiskondlike hoonete lähedust, ühistranspordivõimalusi, teede olukorda jne.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.