Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vastutus käib käest kätte
Keegi ei ole nõus enda õlule võtma
vastutust reedeöise Rakveres toimunud Tivoli Tuuri karusselli põlegu eest ning
seda loobitakse käest kätte kui kuuma kartulit.
Seaduse järgi peab tehnika ja inimeste turvalisuse eest hoolitsema seadmete omanik. Seda kohustust kandva Rootsi ettevõtte ITV Heby seisukohta polnud aga võimalik saada. Helistades numbril, millelt võinuks leida ITV Heby omanikku Håkan Skoghi, soovitati ilma pikemate selgitusteta võtta ühendust Tivoli Tuuriga ja löödi toru hargile. Terve ülejäänud päeva oli sama number pidevalt hõivatud.
Rootsi omanik Eesti meediaga ei suhtle
Tivoli Tuuri omanik Lauri Viikna selgitas, et rootslased polegi huvitatud eestlastega suhtlemisest ja on selle rolli pannud hoopis tema õlule. "Mina esindan neid, kuna nad ei soovi Eesti pressiga suhelda. Nad on meie partneriks, kellega teeme koostööd ühise ürituse, Tivoli Tuuri korraldamiseks," sõnas Viikna.
Siiski pole ka Viikna ponnistused vilja kandnud, sest igasugune info seadmete kontrolli ja kindlustuse kohta puudub peaaegu täielikult ning seda infot ei jaga ka Viikna. Uudisteagentuuri BNS artiklis, mida vahendasid ka teised meediakanalid, põhjendas Viikna: Poolas asuva kindlustusfirma andmete avalikustamist võidakse kurjasti kasutada.
40 aasta jooksul pole põlengut toimunudSkogh pole siiski valmis endale tuhka pähe raputama ning pikemal otsimisel selgub, et ta eelistab Rootsi meediat. Ajalehest Expressen võib leida tema kommentaari olukorrale. "Olen nelikümmend aastat sellel alal töötanud, kuid pole kunagi näinud, et ükski karussell põlema oleks läinud. Siin pidi olema mingi muu põhjus," vahendas Expressen Skoghi sõnu, kes viitas juttudele ähvardustest Tivoli Tuur põlema panna.
Kohustusi lükkavad üksteise õlule ka osapooled Eestis. "Eestis on järelevalve süsteem selliselt korraldatud, et tehnilise järelevalve inspektsioon tagab, et toimuks tehniline kontroll, mille ülesanne on kõike üksikasjalikult uurida," selgitas tehnilise järelevalve inspektsiooni peadirektor Urmas Leitmäe. Paraku ei ole aga Eestis kedagi, kes kontrolliks konkreetselt lõbustuspargi atraktsioonide tehnilist seisundit.
Karussellide kontroll jäi kahe silma vahele"Antud hetkel võiks öelda, et see küsimus jäi meil kahe silma vahele," tunnistas Leitmäe, kuid kandis selle ressursi puudumise arvele. "See on suhteline, sest kui me oleksime suunanud oma ressursi sinna, oleks see kusagilt mujalt välja löönud," ütles ta.
Ka päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja Kaur Kajaku sõnul on nende käed sellistel puhkudel seotud. "Tivoli Tuuri ja päästeameti koostöö ei saagi olla väga tihe, sest seadused seda ei kohusta. Antud üritustesse saab kaasata meid ainult kohalik omavalitsus," rääkis Kajak, kelle sõnul pole omavalitsused Tivoli Tuuri puhul nendele just tormi jooksnud.
Rakvere linnapea kiidab koostööd, mida polnud"Koostöö päästeameti ja politseiga on meil alati olnud väga hea ja kriisisituatsioonidel on kõigile ülesanded laiali jaotatud," rääkis Rakvere linnapea Andres Jaadla, kelle sõnul mingit eraldi koostööd Tivoli Tuuri osas päästeametiga siiski ei toimunud.
Hetkel kuum
Päästeametile on juba omavalitsustelt laekunud koostöösoove. Ka Viikna lubas, et järgnevatel aastatel nad taotlevad Eesti ametnike kontrolli lõbustuspargiseadmete üle.
Tivoli käive imeväikeEhkki 2005. aasta aruande järgi külastab Tivoli Tuuri igal aastal 700 000-900 000 külastajat, on tuuri korraldava firma käive aruande järgi vaid mõni miljon krooni aastas.
Selle näitaja järgi jätab iga külastaja tivolisse tublisti alla 10 krooni. Üks atraktsioon maksab 30-35 krooni. Tivoli Tuuri korraldaja Lauri Viikna tõlgendab külastajate arvu nii: statistika hõlmab pargist läbijalutajaid, mitte karussellide kasutajaid. "Võib-olla ainult viis protsenti külastajatest sõidab karussellidega," kommenteeris Viikna firma müügikäivet. Eelmise aasta käivet Viikna enda sõnul ei mäleta.
Meelelahutusärimees Lauri Viikna alustas Tivoli Tuuri korraldamist 1996. aastal. "Kogu minu isiklik vara läks omal ajal lõbustuspargi soetamisele," rääkis Viikna.
2005. aastal müüs Viikna ratastel lunapargi osaliselt Rootsi firmale ITV Heby, kellelt ka nüüd parki renditakse, ning osaliselt Poolas tegutsevale Europargile. Põhivara müüdi 7,25 miljoni krooniga ja sellest maksti tagasi pangalaenu ja kaeti kahjum.
Nüüd tegeleb Viikna ainult Tivoli Tuuri korraldamisega ehk meelelahutuse, toitlustuse, kaubanduse ja reklaamiga. Lõbustusparki renditakse Rootsi firmalt ITV Heby, mida Eestis esindab Viikna.
2005. aastal oli Tivoli Tuuri korraldaja Leif Meelelahutuse käive 2,1 ja kasum 0,24 mln krooni. Tööjõukulud olid 561 000 krooni, keskmiselt töötas ettevõttes 6 töötajat.
Ülevaade
Fakte Tivoli Tuuri ja Lauri Viikna kohta
- 2,1 mln krooni oli Tivoli Tuuri korraldajafirma Leif Rahvusvahelise Meelelahutuse OÜ 2005. aasta käive. Firma reklaamib aastaaruandes 700 000-900 000 külastajat aastas.- 6 töötajat (keskmiselt) töötas Leif Meelelahutuse OÜs aastal 2005. Tööjõukulud kokku olid 560 000 krooni.- 2006. aastal sõitis Tivoli Tuuri omanik Lauri Viikna kurikuulusa n-ö Antropovi Hummeriga, millega endine politseijuht Robert Antropov Saaremaal proovisõitu tegi.- 16 mln krooni maksab üks uus karussell.- 7,6 mln krooni eest müüs Lauri Viikna 2005. aastal lunapargi maha. Peamiselt kahjumi katmiseks ja laenu tagasimakseks. Sellest ajast on tal partnerlussuhe Rootsi firmaga ITV Heby.- "Tivoli Tuur OÜ põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal on veelgi efektiivsemalt kasutada olemasolevaid põhivarasid," leiab tüüptekstina 2005. aasta ja varasemate aastate majandusaasta aruannetest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
4
Saa teada, miks on ärikinnisvaras ostjatel nüüd eriti hea aeg
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele