Põldude peale rajatud eramud ja kortermajad pole enam kuigi populaarsed, pigem soetatakse korter linna või maja väljaarendatud elurajooni, kirjutas Äripäev.
City24.ee statistika järgi oli aasta alguses Tallinna lähikonnas müügis 136 uut korterit. Tänaseks on pakkumiste arv kasvanud üle kahe korra, mis tähendab seda, et ostjaid praktiliselt polegi. Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Erki Arakas peab põhjuseks, et järjest rohkem hakkavad inimesed hindama elukeskkonda. "Põllupealsed "küprokmajad" pannakse müüki seepärast, et need on ehitatud liiga kaugele põllule, kus puudub elementaarnegi infrastruktuur," ütleb Arakas. Sellistes kohtades puuduvad korralikud asfalteeritud juurdepääsuteed, tänavavalgustus jms. Lisaks pole lähiümbruskonnas lasteaedasid ega koole, lisab ta.
"Sisuliselt muutuvad perekonna vanemad oma lastele taksojuhtideks, mis kulutab liigselt vanemate aega ja raha. Juhul, kui lisaks ka maja ehituskvaliteet on halb, mõtlevadki paljud maja müümisele," sõnab Arakas.
Tema hinnangul on tunda, et ostjad on hakanud üha enam valima ja seeläbi ka põllupealsete "küprokmajade" hinda alla tingima.
Müüki on tulnud just need Tallinna äärelinnade majad, kus majade valmides on jäänud infrastruktuur välja ehitamata.
Suurem osa neist on kinnisvarabuumi algusaegadel arendatud uuselamurajoonide majad, mis on suhteliselt labase arhitektuurse väljanägemisega ja asuvad põllu peal, kus puuduvad asfaltteed, tänavavalgustus, lasteaiad, koolid ja kauplused. Need ajad on möödas, kus Jüri ja Mari, kes käisid oma sõpradel külas grillimas, leidsid, et oleks ka tore elada eramajas ja soetasid endalegi samasuguse maja mõnda sellisesse arengujärgus olevasse linnaäärsesse uuselamurajooni.
Majade hind sõltub nende keskkonnast ja kvaliteedist, selge on see, et "lihtsalt kusagil" asetseva maja hind on tunduvalt madalam kui näiteks kauni arhitektuuriga väljakujunenud keskkonnaga maja Pirital.
Üks küsimus
Te olete soovitanud müügiga hätta jäänud arendajatel hindu korrigeerida. Ma ei tea ühtegi arendajat, kes oleks hindu alla lasknud. Millest selline vastuolu?
Riho Unt
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse direktor
Praegu ei ole pangad veel survemehhanisme kasutama hakanud, sest raskemad ajad on tabanud eelkõige väiksemaid arendajaid, kelle kapitaliseeritus on õhuke. Suurematel arendajatel on küllalt hea laenuteenindamise võime, seetõttu ei ole pangad pidanud radikaalseid meetmeid kasutusele võtma.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele