Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõõrumaa: sotsid said maha populistliku soperdisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaa nimetas
sotsiaaldemokraatide avaldust koolide remondi kallinemisest 5,4 miljardi
kroonini populistlikuks soperdiseks.
„Eksitav on see, et 30 aasta jooksul midagi ei juhtu,“ selgitas Sõõrumaa. Tema ja Kruuda sõlmitud Tallinna koolimajade remondi ning hooldamise lepingud kehtivad 28 aastat. Koolid tehakse korda kahe aastaga.
Tänase seisuga maksab Pelgulinna, Kristiine ja Laagna Gümnaasiumi, 32. keskkooli ja Kalamaja põhikooli renoveerimine 1,556 miljardit krooni. „See on tänane seis,“ rõhutas Sõõrumaa. Summa sisaldab ehituskulusid, hooldust koos iga kaheksa aasta järel korraldatava värskendusremondiga ning käibemaksu.
Lepingu p 4.2 seab üüri sõltuvusse tarbijahinnaindeksist. „Meil on siin üks valem, mille järgi tõuseb üür ca 2% aastas, ülejäänu on meie risk,“ kommenteeris Sõõrumaa lepingu seoseid inflatsiooniga.
Indekseerimine maandab peamiselt tööjõu kallinemisega seonduvaid riske. Sõõrumaale toob hinnatõus 28 aastaga sisse 2,44 miljardit krooni, mis pole aga ostujõult sama suur raha kui praegu.
„Mul oleks küsimus suurele ringile: mis on 25 aasta pärast nende inimeste palk, kes koole ja staadioneid koristavad,“ ütles Sõõrumaa ja märkis, et just poliitikud on lihtinimestele üksteise võidu tormilist palgakasvu lubanud.
Kui Tallinna linn pärast koolide renoveerimist investeeringud kohe kinni maksab, pääseb ta inflatsiooniga seotud summa tasumisest.
Muidugi olen sellega nõus, ja jõudu tööle neile,“ kommenteeris Sõõrumaa linna võimalusi väidetavalt kahjulikust lepingust taganeda. Ühtlasi tähendaks see, et Tallinnal tuleks oma koole 28 aastat ise ja tasuta hooldada.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele