Ukrainas, iseäranis Kiievis, on
kinnisvaraäris teenimisvõimalused väga ahvatlevad, ent ettevaatust – ka riskid
on meeletud, kirjutas Eesti Ekspress.
Pärast nn oranži revolutsiooni 2000. aasta lõpus, mil suurriik Ukraina ja tema uinuma kippunud majandus näoga rohkem Lääne poole pööras, ärgitas see ligemale 50 miljoni elanikuga turg tegutsema paljusid, kes end vähem või rohkem ärimeesteks pidasid. Ka Eesti kommersandid käisid. Eelkõige kinnisvaraärimehed. “Ma arvan, et 2005. aastal käisid siin maad kuulamas kõik, kes kinnisvaraäris aktiivselt tegutsevad,” ütleb Eesti Ukraina saatkonna teine sekretär shy;Margus Solnson. Tema tegeleb saatkonnas majandusküsimustega.
Kinnisvara – see tundub lihtne. Ostad, müüd ja vahendad. Arco Vara on Kiievis paar aastat kinnisvarakontorit pidanud. Firma regioonidirektori shy;Rainer Osaniku sõnul on jaepangandus Ukrainas paraku sel tasemel, kus see meil oli kümmekond või enam aastat tagasi – laenuvõtmine uskumatult keeruline, intress üsna kõrge (hiljuti oli see veel 20–25 protsenti, nüüd saab ka 9–11 protsendiga, ent see on sõbrahind lugupeetud klientidele), mistõttu panga kaudu kinnisvara keegi ei soeta ning äri käib lõviosas ikka sularahas.
Autor: Haldusuudised.ee
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
“Me vaatasime mitmete arhitektuuribüroode portfoolioid läbi, Kontsept Arhitektuuribüroo stiil oli kõige rohkem meie moodi,” ütleb majaperemees Tanel vastvalminud maja ees, endal üks laps süles ning teine jala küljes. Suure inimeste jutud tõmbavad ikka väikeseid inimesi magnetina ligi. Majaperenaine Maris lisab: “Kui me saatsime Kontseptile päringu, kutsusid nad meid kontorisse külla, et plaane lähemalt arutama.” See kõlas nagu lubadus meeldivaks koostööks.