18. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veokid vajutasid silla ligi 5 sentimeetrit allapoole

Reede hommikul kella viie paiku seisis neli killustikukoormaga ja töötava mootoriga kallurit Smuuli tee pikendusel ning ootas käsklust, et sõita sillale. Algas Eesti pikima viadukti proovikoormamine, kirjutas Postimees.

Küsimusele, miks katsetused nii vara hommikul pidid algama, vastas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas: "Möödunud päevade väga soojade ilmade tõttu tekkis kartus, et keskpäevase kuumusega võivad 30-tonnised veokid sillal seistes kahjustada vastvalatud asfalti."

Agukas selgitas Postimehele, et kõige tõepärasema tulemuse saamiseks otsustas Merko Ehitus koostöös Šveitsi firmaga Dreibau Ingeneurs Conseils teha kaks koormuskatset. Esimesel korral sõitis sillale neli 30-tonnist kallurit. See katse pidi jäljendama olukorda, kui viadukti ületab üliraske kuni 120-tonnine veok.

Teine koormuskatse oli Agukase sõnul veelgi vastutusrikkam. Selle käigus sõitis viadukti keskele 8 raskeveokit, mis andis koormuseks 240 tonni. Katsega prooviti rohkem kui 160 sõiduauto raskuse mõju silla keskmisele osale.

Kui esimesel koormamisel lähtuti euronormidest, siis teise puhul võttis Merko aluseks Venemaa ehitusnormid, mis mitmel puhul on Euroopa ettekirjutustest märksa rangemad.

Tegevus Smuuli tee sillal käis kindla stsenaariumi järgi. Kui raskeveokid olid koha sisse võtnud, hakkasid osaühingu Geodeet mehed iga kümne minuti tagant neljas kohas laserkiirega mõõtma, kui palju betoonkonstruktsioon autode raskuse all vajub. Seda tehti ligi tunni vältel.

Pärast esimese koormuskatse lõppu sõitsid veokid sillalt alla, et anda konstruktsioonile veidi aega endise kõrguse taastamiseks. Alles seejärel lasti sillale järgmised raskeveokid, et alustada teist katset.

Mõõtmistulemused teada, võrdlesid geodeedid neid varem teoreetiliste arvutuste põhjal saadud silla lubatud läbivajumisega. Arvutused kinnitasid, et koormamisel tohiks vantsild allapoole vajuda 49 millimeetrit. Mõõtmine näitas sellest kahe millimeetri võrra väiksemat vajumist. Lõplikud tulemused selguvad selle nädala esimestel päevadel.

Kokkuvõttes näitasid reedesed koormuskatsed, et sild vastab kõigile ohutusnõuetele ning linnavalitsus koos ehituse peatöövõtja Merko Ehitusega võib seal 22. juuni keskpäeval liikluse pidulikult avada.

Autor: Haldusuudised.ee

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474