27. juuni 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühemaks ajaks luksuskinnisvara rentimine Kariibi mere ääres on multimiljardi tööstus. Turu reeglid ja regulatsioonid on tavaliselt ettevõtjaid soosivad, tagades maaomanikele ja hotellipidajatele piisavalt huvide ja õiguste kaitse, kirjutas Global Property Guide.

Teisalt sama ei saa öelda kohaliku kinnisvara üürituru kohta. Mitmes riigis vähendab kontroll üürituru üle maaomanike soovi anda oma kinnisvara rendile. Mõnel riigil on väga ranged rendisüsteemid.

Näiteks mõnes Kariibi mere äärses riigis on raske üüri mittemaksvat rentnikku välja tõsta. Üürnikku pooldavatest riikidest on esile tõstetud just Dominikaani Vabariiki, Prantsusmaale kuuluvat Guadeloupe'it, St. Vincenti ja Grenadiinisid. Dominikaani Vabariigis on keelatud nõuda üürnikult ettemaksu. Ameerikale kuuluvatel Neitsisaartel on üürihinnad külmutatud 1947. aasta tasemele.

Kuigi see võib kõlada irooniliselt, on üürnikke soosiv turg pikemas plaanis kahjulik üürnikele. Sellised piiravad tingimused ei julgusta omanikke investeerima rendipindadesse ning turul pole piisavalt võimalik valida erinevate üüripindade vahel. Kuna rahvaarv kasvab, suureneb ka nõudlus rendipindade järele, mistõttu süveneb pindade nappus.

Maaomanikel kaob huvi uuendada ja tõsta väljaüüritavate pindade kvaliteeti. Omanikud võivad kasutada ka illegaalseid meetodeid nagu korterivõtme eest ettemaksu küsimine, et saada rohkem üüriraha.

Autor: Haldusuudised.ee