7. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellel alal omab krunte Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ja NCC Ehitus (10,44 ha), keskkonnaministeerium (9,87 ha ja 10,95 ha), Merko Ehituse tütarfirma Woody (6,22 ha), Andres Järving suurosalusega AS Süda Maja (2,99 ha). Eraisikutest omab seal suuremaid krunte Tiiu Jervan (18,5 ha, 0,33 ha) ning Tiit Kail ja Aavo Sepp (13,4 ha).

Ca 100 hektari suurusele alale otsustas linn tellida hoonestuslahenduse juba enne üksikisikute kruntide detailplaneeringute menetlemist.

Haabersti halduskogu liige Taavi Rõivase sõnul on antud juhul olukord vastupidine tavalisele, kus arendaja pakub välja oma visiooni ja siis hakkab linn vaatama, kuidas arendaja nägemus sobib nende omaga. Antud juhul aga töötas linn välja visiooni, mida Pikaliiva 100hektarilisele alale võiks ehitada.

„Kui teed ühe suure asja korraga, siis tuleks see läbi mõelda. Oluline on, et tekiks terviklik elurajoon, mis näeks hea välja ja et seal oleks ka hea elada,” ütles Rõivas, lisades, et alale hakkab kindlasti tulema detailplaneeringuid maaomanikelt.

Praegu on ette nähtud, et üle 300 tuhande ruutmeetri pinnast on elamuehituseks ja üle 400 tuhande äri- ja segafunktsiooniga pinda. Lisaks veel ka avaliku funktsiooniga pinda. Harku järve äär jääb jätkuvalt vaba aja veetmise funktsiooni teenivaks rohealaks.

Kokku tuleb piirkonda üle 800 000 ruutmeetri hoonestust, planeerijate hinnangul võiks sinna alale tulla elama ca 6000 leibkonda, mis on võrreldava kolmandikuga Õismäe elanikkonnast. Linn on paika pannud erinevate alade funktsioonid, korrused ja hoonete asukoha. Samas iga maaomanik saab arhitekti palgata ja detailplaneeringuga oma visiooni välja pakkuda, millised need hooned lõplikult peaksid välja nägema, ütles Rõivas.

Rõivas usub, detailplaneeringute firma Maastik ja Ruum poolt koostatud maakasutusplaan teeb arendajate elu kergemaks ja välistab selle, et detailplaneeringud hakkavad venima. „Olen kindel, et planeeringuid hakkab sellele alale tulema ja neid menetletakse kiiremini, kui arendajad on oma plaanid teinud vastavalt hoonestuskokkuleppele. Linn ei tohiks selle ala planeeringute puhul venitada ega takistada maaomanikke,” on Rõivas kindel.

Haabersti halduskogu kooskõlastas teisipäeva õhtul hoonestus- ja maakasutusplaani Pikaliiva piirkonnale Haabersti ringi vahetus läheduses, Paldiski maantee, Rannamõisa tee ning Harku järve vahel.

Autor: Haldusuudised.ee