The New York Times kirjutas, et Vene-Saksa
gaasijuhet ehitav Nord Stream ei ole suutnud kolme aastaga saada toru naabritelt
ühtki ehitusluba.
„Projektil on tõsised keskkonnakaalutlused, see võib mõjutada Läänemere keskkonda,“ ütles Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni esimees Marcin Libicki. „Mulle meeldiks, kui projekti mahtu vähendataks,“ lisas ta.
Komisjon sai hiljuti avalduse 30 000 Balti riikide elanikult, kes tundsid muret toru pärast. „See on tõsine mure. Siin on mängus ka poliitilised kaalutused seoses sellega, et Euroopa energiasõltuvus Venemaast kasvab,“ lisas ta.
Gazprom annab juba veerandi Euroopas tarbitavast energiast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates kolme aasta tagusest torujuhtme leppe välja kuulutamisest on Nord Stream probleemidega maadelnud. Toru marsruuti on muudetud Taani-Poola piirivaidluste tõttu, Eesti keelas uuringud territoriaalvetes. Ja paar kuud tagasi keelas Rootsi toru toetavad platvormid.
Ehituskulud on tõusnud 4,5 miljardilt eurolt 7,4 miljardi euroni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.