Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Balti gaasitoru ehitus: kolm aastat paigaltammumist
The New York Times kirjutas, et Vene-Saksa
gaasijuhet ehitav Nord Stream ei ole suutnud kolme aastaga saada toru naabritelt
ühtki ehitusluba.
„Projektil on tõsised keskkonnakaalutlused, see võib mõjutada Läänemere keskkonda,“ ütles Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni esimees Marcin Libicki. „Mulle meeldiks, kui projekti mahtu vähendataks,“ lisas ta.
Komisjon sai hiljuti avalduse 30 000 Balti riikide elanikult, kes tundsid muret toru pärast. „See on tõsine mure. Siin on mängus ka poliitilised kaalutused seoses sellega, et Euroopa energiasõltuvus Venemaast kasvab,“ lisas ta.
Gazprom annab juba veerandi Euroopas tarbitavast energiast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates kolme aasta tagusest torujuhtme leppe välja kuulutamisest on Nord Stream probleemidega maadelnud. Toru marsruuti on muudetud Taani-Poola piirivaidluste tõttu, Eesti keelas uuringud territoriaalvetes. Ja paar kuud tagasi keelas Rootsi toru toetavad platvormid.
Ehituskulud on tõusnud 4,5 miljardilt eurolt 7,4 miljardi euroni.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.