Kohtutäitur Rannar Liitmaal on pooleli kohtuasi, milles justiitsministeerium süüdistab teda selles, et ta rikkus enampakkumistel vara oma lähikondsetele müües erapooletuse põhimõtteid. Kohtuvaidlus on juba läbinud kaks kohtuastet ning Liitmaa lubab asja edasi kaevata riigikohtusse.
Järgneb intervjuu Rannar Liitmaaga:
Kuidas te enda erapooletust põhjendate, kui teie abikaasa ja venna ettevõtted osalesid rohkem kui ühel enampakkumisel, mille Te ise läbi viisite?
Seadusest tulenevalt ei olnud mul võimalik ennast taandada, kuna seadus seda ette ei näinud. Tegemist ei olnud kohtutäituri puhul lähikondlasega tehingu tegemisega, vaid tegemist oli enampakkumise korraldamisega, mis on avalik ja millel on kõigil õigus osaleda. Antud seisukohta küsisin ma ka ministeeriumilt, kes andis seisukoha, et jah, enampakkumisel osaleda on õigus ja selles osas probleemi ei ole. Hiljem vahetus seal tööline ja tekkis uus seisukoht. See kõik seal kohtuprotsessis ka kajastub, et olen küsinud hinnangut, enne kui seda üldse tegema hakkasin.
Kuidas suhtute sellesse, et Teie pärast muudeti kohtutäiturite seadus karmimaks?
Tegelikult see ongi eesmärk. Kui ikkagi vaieldakse, siis vaieldakse need seaduse lüngad üle ja need tuleb paika panna. Igapäevane töö, mis tehakse, ongi see, mis viib asja edasi. Kui vaidlusi ei oleks, ei muutuks ka seadused.
Kuulute ka kohtutäiturite aukohtusse. Kas kolleegidel pole probleemi, et selline kohtuasi Teie vastu on käimas?
Ei ole mingit probleemi, kuna tegemist on kohtutäituri töö tõlgendamisega. Mina tõlgendasin sellisel moel ja ministeerium tõlgendas ka sellisel moel. Täna on see arusaamatu ja loomulikult vaidleme edasi. Me leiame, et Ringkonnakohtu otsus oli täiesti motiveerimata ja põhjendamata.
Kas peaksite ametist taanduma, kui kohtuotsus ka edasi kaevates teie vastu jääb?
Ei, kindlasti mitte. Kohtuasi puudutab trahvi kehtima jäämist või mitte kehtima jäämist.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.10.26, 12:07
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele