Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaesus Eestis ei ole vähenenud
Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr
oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines
ligi kuus korda, teatas statistikaamet.
Rikkaima ja vaeseima elanikkonna sissetulekute vaheline erinevus võrreldes varasema aastaga ei muutnud, samuti jäi suhtelise vaesuse määr 2006. aastal ligikaudu samale tasemele kui aasta varem. 2006. aastal elas suhtelises vaesuses 259 000 inimest.
Palga- ja majanduskasv küll 2006. aastal jätkus ning töötus vähenes, kuid see ei mõjutanud kõikide elanike toimetulekut ühtviisi.
Vanuse rühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas — neist kolmandik elas vaesuses. Selle peamiseks põhjuseks oli 65-aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv. Samas langes aastaga 15-aastaste ja nooremate suhtelise vaesuse määr 2,4 protsendipunkti ehk 17,4 protsendini.
Üksikvanemaga leibkondades oli suhtelise vaesuse määr suurim (44,4%) ja kasvas aastaga kõige kiiremini. Ühe lapsega paaride vaesus vähenes ning kahe lapsega paaridel jäi varasema aasta tasemele.
Positiivsetest trendidest Eesti majanduses lõikasid vähem kasu inimesed, kes ei töötanud. Nii kasvas suhtelise vaesuse määr aastaga nii töötute kui ka vanaduspensionäride hulgas.
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2007. aastal osales uuringus üle 5000 leibkonna. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2007. aastal 2006. aasta sissetulekut.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta sissetuleku jagatisest leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele