Euroopa Liidu üleminekul digitaalsele
televisioonile vabaneb suur hulk raadiospektrit, mida nimetatakse digitaalseks
dividendiks ja mille edasist kasutamist tahab europarlament suunata.
Digitaalne dividend pakub Euroopale võimaluse arendada selliseid teenuseid nagu mobiiltelevisioon ja traadita internet.
Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon tunnistab, et uue põlvkonna side infrastruktuuri tehtud investeeringutelt jääb enamik ELi liikmesriike arenenud riikidest maha.
Euroliidu konkurentsivõime jaoks on ülitähtis saavutada juhtpositsioon lairiba ja interneti arendamises, eriti mis puutub interaktiivsete digitaalsete platvormide arendamisse ja selliste uute teenuste pakkumisse nagu e-kaubandus, e-tervis, e-õpe ja e-valitsemise teenused, rõhutab majandus- ja rahanduskomisjon oma raportis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmisel nädalal europarlamendi täiskogus hääletusele minevas nn telekomi paketis nõutakse liikmesriikidelt, et need vabastaks digitaalse dividendi võimalikult kiiresti. Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon soovitab ELi riikidel kaaluda enampakkumisi vabanenud sageduste jagamisel ja nende sageduste kaubeldavaks muutmist.
Suurbritannia parlament on juba lükanud tagasi ringhäälinguorganisatsioonide palved määrata vabanevad spektrivahemikud kõrgresolutsiooniga televisiooni (HDTV) jaoks. Briti parlament soovitab panna vabanevad sagedusalad tehnoloogia ja rakenduste suhtes neutraalsele oksjonile.
Seevastu Prantsusmaa senat otsustas, et sagedusalade jaotamine peaks põhinema poliitilistel otsustel, mitte ei tohiks jääda turujõudude meelevalda.
Analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks vabaneb Euroopa Liidus tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele olulisel hulgal spektriruumi, mis võimaldab seega spektri ümber jaotada ning annab uusi võimalusi turu kasvuks ning kvaliteetsete tarbeteenuste laialdaseks osutamiseks ja valiku suurendamiseks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.