Euroopa Liidu üleminekul digitaalsele televisioonile vabaneb suur hulk raadiospektrit, mida nimetatakse digitaalseks dividendiks ja mille edasist kasutamist tahab europarlament suunata.
Digitaalne dividend pakub Euroopale võimaluse arendada selliseid teenuseid nagu mobiiltelevisioon ja traadita internet.
Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon tunnistab, et uue põlvkonna side infrastruktuuri tehtud investeeringutelt jääb enamik ELi liikmesriike arenenud riikidest maha.
Euroliidu konkurentsivõime jaoks on ülitähtis saavutada juhtpositsioon lairiba ja interneti arendamises, eriti mis puutub interaktiivsete digitaalsete platvormide arendamisse ja selliste uute teenuste pakkumisse nagu e-kaubandus, e-tervis, e-õpe ja e-valitsemise teenused, rõhutab majandus- ja rahanduskomisjon oma raportis.
Järgmisel nädalal europarlamendi täiskogus hääletusele minevas nn telekomi paketis nõutakse liikmesriikidelt, et need vabastaks digitaalse dividendi võimalikult kiiresti. Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon soovitab ELi riikidel kaaluda enampakkumisi vabanenud sageduste jagamisel ja nende sageduste kaubeldavaks muutmist.
Suurbritannia parlament on juba lükanud tagasi ringhäälinguorganisatsioonide palved määrata vabanevad spektrivahemikud kõrgresolutsiooniga televisiooni (HDTV) jaoks. Briti parlament soovitab panna vabanevad sagedusalad tehnoloogia ja rakenduste suhtes neutraalsele oksjonile.
Seevastu Prantsusmaa senat otsustas, et sagedusalade jaotamine peaks põhinema poliitilistel otsustel, mitte ei tohiks jääda turujõudude meelevalda.
Analoogtelevisioonilt maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekul 2012. aasta lõpuks vabaneb Euroopa Liidus tänu digitaaltehnoloogia paremale edastusvõimele olulisel hulgal spektriruumi, mis võimaldab seega spektri ümber jaotada ning annab uusi võimalusi turu kasvuks ning kvaliteetsete tarbeteenuste laialdaseks osutamiseks ja valiku suurendamiseks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
3
Uudised
  • 17.06.26, 06:15
Mida pank Sinu kohta uurib, kui soovid võtta kodulaenu?
4
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
5
Uudised
  • 17.06.26, 10:26
Capital Milli omanikud müüsid Amservi Tallinna esinduse Ott Tänakule
6
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele