19. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Vingi kommentaar:

Olles lugenud ajakirjanduses esitatud spekulatsioone ja Merko Ehituse juhtide ning nõustajate väiteid, justkui käituks AS Eesti Ehitus riigihangetel ebaausalt, sooviga konkurente menetlustest kõrvaldada, peame vajalikuks esitada probleemi kohta omapoolse selgituse.

• Vaidluste tekkimine riigihankemenetlustes pole midagi eriskummalist ega lubamatut. Tegemist on hankemenetluse ühe olulise tahuga. Kui ilmnevad võimalikud probleemid, lahendataksegi need vastavas vaidlustusmenetluses. Sarnaseid vaidlustusi esitatakse hankemenetlustes sageli. Seda on läbi aegade teinud nii Eesti Ehitus, Järvevana AS (endine Merko Ehitus) kui ka kõik teised turuosalised.

• Riigihangete seaduse mõte on hangete läbiviimine riigile soodsaimatel tingimustel, tagades seejuures pakkujate võrdse kohtlemise ning soovitud kvaliteetse teenuse/toote saamise.

• AS Eesti Ehitus on riiklikel hangetel juhindunud tavapärases tegevuspraktikas kujunenud arusaamisest, et riigihangete seaduses reguleeritud hankemenetlus on formaalne menetlus, kus pakkujatele kehtestatud nõudeid on vaja täpselt järgida, tagamaks menetluse läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine.

Hankemenetluses hinnatakse üksnes seda, kas konkreetne pakkuja ja tema pakkumus vastab riigihangete seaduses ja hankedokumentides sätestatud nõuetele või mitte. Kui pakkuja ei täida nõudeid, pole ka mõeldav hankelepingu sõlmimine temaga. Arusaadav, et riigiga saab lepingut sõlmida vaid laitmatu renomeega, ausa konkurentsi läbinud ja kõikidele seatud nõuetele vastav ettevõte. Selliseid ettevõtteid on Eestis palju (st mitte üks-kaks).

• Eesti Ehitus ei vaidle mitte seetõttu, et kõrvaldada turult konkurent - see on naeruväärne -vaid selleks, et tagada kõigile konkureerijatele võrreldavad

võimalused (õigused ja kohustused). Vaidlustasime hankija otsuse seetõttu, et tahame üheselt ja selgelt aru saada põhimõttelistest valikutest, mis puudutavad väga laia ringi ettevõtjaid riigis: kas ettevõtja, kelle tegevusega võib seonduda asjaolusid, mille tõttu tal võib osutuda problemaatilisekshankemenetlustes edukalt osaleda, saab neist asjaoludest vabaneda lihtsalt uue äriühingu loomise teel või mitte. Kui nimetatud vaidlustuse lahendamisetulemusena peaks leitama, et nii saab, muudab see riigihankemenetluses kvalifitseerimisnõuete esitamise ja menetluse üldse suuresti mõttetuks.

Juhul, kui Eesti Ehituse seisukoht osutub vääraks, on selge, et edaspidiselt peavad kõik ettevõtted, sh riigihangetel pakkujad, arvestama et:

• Riigihangete seadus ei ole kõigile ühesugune ja lubatud on tõlgendused tulenevalt hangetel osalejate oskustest ja võimetest sobivaid tõlgendusi leida ja hankijat nende paikapidavuses veenda.

• Äriseadustikus sätestatud võimalus ettevõtete jagunemiseks on lihtsalt kasutatav oma võimalike mistahes probleemide eraldamiseks ja tegevuse jätkamiseks, võttes kaasa seejuures probleemide eelsele perioodile tuginevaid positiivseid näitajaid, jättes aga negatiivsed näitajad n.ö vanasse või selleks loodavasse uude ühingusse.

• Sarnasel moel võib jaguneda korduvalt ja alati, kui ilmneb tõsisemaid probleeme, millest on vaja vabaneda. Kõik taolised „puhta lehena“ taasalustanud ettevõtjad võivad piiranguteta kasutada algse ettevõtja sobivaid näitajaid (nt käive) osalemaks riigihangetel ning teiste ettevõtjatega konkureerimiseks.

Autor: Haldusuudised.ee