25. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toomas Rüütmanni sõnul on eraisiku pankrotimenetluse kaudu raha saamine kõige ebaotstarbekam viis. “Minul kui eraisikul ei ole kodus 10 miljonit eurot (TR Majade võlakirjaemissiooni maht - toim) – ma ei usu ka, et SEB eesmärk on minu kui eraisiku pankrotistamine, pigem tahab pank mulle avaldada psühholoogilist survet,” lausus Rüütmann.

“Panga sammud on vähendanud Kommest Auto väärtust ning olnud seega põhjendamatud - suvel katsus pank kolm korda müüa AS Kommest Auto aktsiaid avalikul enampakkumisel ning kolm korda see tal ka ebaõnnestus, panga tegevuse tulemusel kahanes aga AS Kommest Auto aktsiate väärtus olematuks. Seejärel taotles pank eraisiku pankrotimenetluse käivitamist ning nüüd seab kolmandaks eesmärgiks TR Majade pankrotistumise,” ütles Rüütmann.

“Mulle jääb arusaamatuks panga motiiv – kas SEB eesmärk on minu hävitamine või emissioonil osalenute huvide kaitsmine – panga nimetatud kolm sammu kinnitavad küll esimest versiooni,” ütles Rüütmann.

“Antud istung on laiemas mõttes tähelepanuväärne, et kuidas nüüd ja edaspidi mõistetakse Eesti majandusruumis panga vastutust. Kas kohustused ja vastutus on vaid kliendil või omab mingit vastutust ka pank? Panka minnes oli mul suur hulk vara ja ma kuulasin panga nõu. Nüüd peavad pangaametnikud oma nõu ja topelthuvide eest vastutama. Pank on maja sees oma viga tunnistanud – emissiooniga tegelenud inimesed on kas töölt lahkunud või pikal haigusepuhkusel. Pangal on aeg ka avalikult vastutada,” sõnas Rüütmann.

“Kui pangandus peaks olema konservatiivne, siis Eestis on Rootsi pangad käitunud äkiliselt. Sisuliselt vajutasid pangad keset kiirteed piduri põhja, selle asemel et hoida stabiilset, normi piiridesse jäävat mõõdukat kiirust ning sarnaseid probleeme poleks tulnud,” lausus Rüütmann.

“Laenude pikendamine, õieti pikendamata jätmine on üldine probleem. Väga paljud, kui mitte kõik kinnisvaraarendajad, on kannatanud välispankade külma kalkulatsiooni tõttu, ainult keegi ei julge seda avalikult öelda. Õieti oli ja on kogu kinnisvaraarendus rajatud lühikeste laenude peale, mida siiani ilma igasuguste probleemideta pikendati. Nüüd on SEB-l Rootsis raske ja küllap on antud käsk kogu raha tagasi tuua, andmata aru, et Eesti majandus on väike ning hinge kinni tõmbamine paaril siinsel tegijal tähendab ahelreaktsiooni ja surutist kogu turule. Paljud kinnisvaraarendajad on SEB-st ka lahkunud ja panka vahetanud. Kahju on SEB kliendihalduritest ja müügimeestest, kes on ju näinud suurt vaeva, et kliente üldse SEBle saada,” sõnas Rüütmann.

Rüütmanni sõnul puudub SEB-l endal ülevaade võlakohustuste suurest. “Kindlasti pole see number 240 miljonit krooni (nagu ajutine pankrotihaldur täna kohtus ütles - toim), vaid oluliselt väiksem, kuna viimaste kuude jooksul oleme vara realiseerinud ning sellega vähendanud võlga panga ees,” märkis Rüütmann.

Autor: Haldusuudised.ee