25. september 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhimõtteliselt on korterikasko lihtne kodukindlustus. Klient läheb Swedbanki kontorisse, ütleb, et tahab korteri kindlustada, teller küsib, mitu tuba on ja vastavalt sellele sõlmitakse leping, millega on kindlustatud ootamatud kahjud ja korteri sisustus.

Andresoo sõnul on 16% korteriomanikest oma vara vabatahtlikult kindlustanud, tavaliselt on kindlustuslepingu sõlmimise sundijaks pank, kui laenuga eluase soetatakse ja see kindlustus kaitseb rohkem panga huve. „Seinte kindlustamine kaitseb panka, mitte inimest ennast. Mis teeb korterist kodu? Seinad on üks element. Meil on totaalselt teine lähenemine, kindlustus selgelt klienti kaitsev,“ lisas ta.

Andresoo sõnul on kaetud kõik kahjud, mitte ainult tuli, vesi ja loodusõnnetused, vaid ka näiteks see, kui naaber teeb remonti ja korteriomanik avastab koju tulles augu seinast.

Swedbanki varakindlustusseltsi tootejuht Moonika Palmse sõnul on toote loomisel lähtutud reaalsusest.

Jutud korteri kindlustamise keerukusest on Andresoo sõnul linnalegend. „Et kindlustus on keeruline, kallis, palju aega ja bürokraatiat täis, see on linnalegend. Kuna me enam-vähem teame, milline keskmine korter on ja kas seal on Moulinexi või Philipsi röster ei ole ju tegelikult oluline,“ selgitas ta ja lisas, et olulisemaid korteri kirjeldamise parameetreid on tubade arv. „Klient ei pea teadma ruutmeetreid, taastamisväärtust jne. Tahtsime teha lihtsa toote,“ lisas ta.

„Ei ole võimalik kõiki asju kirja panna, pigem on toode lihtne ja kliendile arusaadav,“ lisas Palmse.

Samuti tahtsid nad vältida alakindlustamist, mis tähendab, et lepingus puudub summa, mille väärtuses korteri taastamise eest tasutakse.

Kuigi kõrvalt vaatajale võib tunduda, et kolmetoalise Võru paneelmaja korteri ja Tallinna vanalinna sama suure elukoha kuine kindlustusmakse 189 krooni kuus ei ole mõistlik, siis Swedbanki varakindlustusselts lähtub keskmisest statistikast. „Anomaaliad on alati, kuid kindlustus statistika baseerub arvustel ja leidsime, et ei ole mõtet jäik olla ja need ei vääri protsessi keerukaks ajamist,“ lisas ta, et väga kalleid ja odavaid kortereid on marginaalselt.

Ka ei karda Swedbanki varakindlustusselts, et inimesed hakkaksid neid kurjasti ära kasutama. „10%il klientidest on kalduvusi teha pahandusi ja sahkerdada ning 90% on normaalsed,“ ütles Andresoo ning kinnitas, et neil on palgal spetsialistid, kes teavad palju ehitus maksab ja udu ajamine ei ole lihtne.

Autor: Haldusuudised.ee