Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionikoguja rahapada lekib
Valisid SEB Progressiivse, ERGO Tuleviku
või ükskõik millise Hansa kolmest pensionifondist? Vahet pole! Sinu
pensionipõlveks kogutud rahahunnik on väiksem sellest, mida sa oled aastate
jooksul fondi sisse maksnud.
Kui viimase kuue aasta jooksul on tulevased pensionärid maksnud teise pensionsamba fondidesse kokku 12,5 miljardit krooni, siis praegu on pensionifondides neil aktsiaid ja võlakirju alles vaid 11 miljardi krooni eest. Ülemaailmne finantskriis on 1,5 miljardit krooni meie taskust kiiresti välja tõmmanud.
Viimasel paaril aastal pensionifondiga liitunud on eranditult oma investeeringuga vee alla ehk miinusesse vajunud. Populaarsemad fondid, nagu Hansa K2 ja K3 ning SEB Progressiivne, on kahju teeninud ka neile, kes liitusid fondiga juba kuus ja pool aastat tagasi. Nimetatud popimatesse fondidesse on oma raha paigutanud 78 protsenti pensionisamba klientidest, kelle koguarv küündib üle 551 000.
"Praegu, kus globaalne majandus on selgelt koomale tõmbumas, on loogiline, et riskantsemad ja kõikuvamad varaklassid, mille pikaajaline oodatav tootlus on kõrgem, on kannatanud enam kui madalama riskiga varaklassid," põhjendas Swedbanki strateeg Pertti Rahnel Hansa pensionifondide eranditult negatiivseid tootlusi.
Viimastel aastatel tootluse poolest teise samba üheks lipulaevaks peetud SEB Progressiivne pensionifond on kiiresti muutunud üheks suurimaks kahjumitootjaks. "Võib arvata, et SEB Progressiivse pensionifondi viimase aasta suhteliselt suure äralangemise põhjus on meie jäämine truuks põhimõttele, et pikaajaliselt on aktsiainvesteeringud igal juhul tasuvamad kui võlakirjainvesteeringud," märkis SEB fondijuht Vahur Madisson. Aktsiaturgude tsüklilised arengud pakuvad väga häid investeerimisvõimalusi külma närviga, likviidsetele ja pikaajalistele investoritele, kes jõuavad ära oodata tsükli uue faasi, lisas Madisson.
Ka Sampo pensionifondid pole viimase aja finantsturgudel toimunud räsinast pääsenud. "Lühemas ajahorisondis on pilt tõesti nukker - reaalsed kahjumid ulatuvad pea neljandikuni portfellidest. Lohutuseks viimastes voorudes liitujatele võib öelda, et nende praeguse rahapaigutuse suurus võrrelduna sinna tulevikus koguneva rahahulgaga on veel väga väike," teatas Danske Capitali tegevdirektor Silja Saar.
"Kogumispensioni periood - kuus aastat - on Eestis olnud liiga lühike, et teha põhjapanevaid otsuseid fondide suhtelise edukuse osas," sõnas ERGO teise samba pensionifondide haldur Siim Valner.
LHV Varahalduse juht Mihkel Oja soovitas panustada just aktsiafondidesse. "Kui ratsionaalsetest argumentidest hoolimata aktsiaturgude kõikumised liigselt stressi tekitavad, tasub muidugi konservatiivsem strateegia valida," märkis Oja.
Kas aga 20-30 aasta lõikes suudavad teise samba fondid üldse elukallidusega sammu pidada?
"See on kindlasti reaalne. Kui ajahorisont on paarkümmend aastat nagu suuremal osal meie pensioniklientidest, võib olla suhteliselt rahulik," arvas Rahnel. Sama kinnitas ka Oja.
Saar aga ei tõtanud veksleid välja andma: "Tuleviku kohta kindlas kõneviisis rääkimine on liigne julgus. Parim, mida me teha saame, on vaadata ajalukku ja nentida, et varade, sh aktsiate ja võlakirjade, tootlused on pikema ajahorisondi lõikes positiivsed."
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide kliendid on enese närvide huvides loobunud investeeringu tootluse jälgimisest ja ootavad paremaid aegu.
Hetkel kuum
"Esiotsa ei koti mind, mis seal fondis toimub. Kolme-nelja aasta pärast vaatan. Kui olen raha kaotanud, eks siis sülitan ja elan edasi," nentis näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak, kes on valinud konservatiivse pensionifondi. "Nii loll ma küll ei ole, et III sambasse investeeriksin. Mul on hea isu ja milleks pean rootslasi nuumama, ostan parem endale ja perele süüa selle raha eest," lisas näitleja.
Reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi on liitunud nii II kui ka III samba agressiivsete pensionifondidega, ent tootlusi ta enam vaatama ei kipu. "Õnnetuseks hakkasin vahetult enne langust sammaste käekäigule pilku peale viskama. Nüüd olen tuju säästmiseks seda vältinud," märkis Ligi. Paari aasta pärast hakkavad aga tootlused jälle üles ronima, uskus ta. "Mõtlen, kas tänavu jätkan III sambasse investeerimist, aga olemasolevad paigutused hakkavad hiljemalt paari aasta pärast uuesti tõusma," arvas Ligi.
Kohe esimeses voorus agressiivse II samba fondiga liitunud Eesti Ehituse tegevjuht Jaano Vink jälgib tootlusi vähe ja kaootiliselt, kuna võtab seda kui pikemat paigutust. "Sellest, kas kõnealune investeering ikka ära tasub, plaanin teada saada siis, kui pensionile lähen," teatas mees ja lisas, et raha kogumist alustades arvestanud ajutiste tagasilöökidega.
Laskesuusataja Eveli Saue enda pensionisamba pärast ei muretse, kuna pensioniiga on veel väga kaugel. "Ma ikka loodan, et tootlus läheb paremaks. Ma ei kogu raha järgmiseks paariks aastaks, vaid vajan seda 40 aasta pärast," sõnas Saue, kelle jaoks oli II sambaga liitumine kohustuslik ning kes on valinud lisaks ka III samba agressiivse fondi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
Viimased uudised
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele