Avalikkuse kõrgendatud tähelepanu ärgitas
finantsinspektsiooni laenuvõtjate teavitamist plaanitust varem kohustuslikuks
muutma.
Finantsinspektsioon teatas, et kehtestas oma soovitusliku juhendi 10. septembril ning see pidi esialgsete kavade kohaselt jõustuma tuleva aasta 1. märtsil. Nüüd jõustuvad uued laenuvõtjate informeerimise nõuded 15. jaanuarist.
Alates järgmisest aastast peavad eluasemelaenu andvad pangad laenuvõtjaid senisest detailsemalt informeerima. Laenuleping peab olema üksikasjalikult lahti seletatud ja laenuvõtja peab sellest aru saama. Pangad peavad laenuandjale selgitama ka muid lepinguga kaasnevaid kohustusi ja väljaminekuid. Näiteks tuleb potentsiaalsele laenuvõtjale selgeks teha, kuidas arvestatakse ja muudetakse laenuintressi, kuidas kujuneb intressi ja laenu põhiosa vahekord ning millised on täpsed tagasimakse tingimused.
Tarbijat tuleb teavitada ka laenu ennetähtaegse tagasimaksmise ja laenulepingu muutmise tingimustest ning sellega seotud tasudest. Lisaks tuleb pankadel juhtida kliendi tähelepanu võimalikule lisatagatise nõudmisele ning laenutagatise müügile, aga ka panga õigusele tagatisvara ümber hinnata.
Tarbijat peab informeerima, millised on laenulepingu sõlmimisega seotud ühekordsed ja püsivad kulud. Püsikuludeks on näiteks kindlustusmaksed, valuuta konverteerimisega seotud kulud jmt.
Finantsinspektsioon soovitab mistahes finantsteenuse kasutamisel küsida pakkumised erinevatelt ettevõtetelt. Lepingu sõlmimise otsuse peaks tarbija langetama alles siis, kui ta on kõikide pakkumistega detailselt ja sisuliselt tutvunud, rõhutas inspektsioon.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.