Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rohelised: tuumaenergiat pole Balti riikidele vaja
Balti riikides on energiavarustust võimalik
tagada ka muul moel kui tuumenergiale orienteerudes, teatas täna erakond
Eestimaa Rohelised.
Rohelised saatsid täna erakondadele, ministeeriumidele ja meediaväljaannetele hiljuti Eesti, Läti ja Leedu teaduskoostööna valminud "Balti riikide jätkusuutliku energiastrateegia kirjelduse".
Uurimuses on piisavalt teaduslikult kaitstud argumente, veendumaks, et Balti riikides on energiavarustust võimalik tagada muul moel kui tuumenergiale orienteerudes, teatasid rohelised.
"Uuring vajab enamat tähelepanu ning argumendina energiadebati oluliseks komponendiks tõstmist," ütles roheliste Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Tema sõnul on energiaarutelud liialt keskendunud just tuumaenergia ülistamisele, jättes teaduslikud argumendid alternatiivide kohta kõrvale.
"Järjest sagedamini võtavad avalikkuse ees sõna tuumaenergeetika ja selle tegelike riskide mõistmisest kaugel olevad isikud, kes kiidavad tuumaenergeetikat kui kõige odavamat ja ohutumat ning vaat et Eesti iseseisvuse ainsat tagatist," tõdes roheliste eestkõneleja Marek Strandberg.
Roheliste teatel pole vastust küsimusele, kuidas saab tuumaenergeetika olla odavaim ja Eesti julgeolekut tagav energialiik, kui selle komponendid (v.a. tööpanus) tuuakse riiki sisse – nii tehnoloogia, hooldus kui kütus.
Lisaks küsisid rohelised, kuidas saab pidada ohutuks energeetikavaldkonda, mille jäätmed kujutavad endast ohtu veel ka järgmised 100 000 aastat. Kuhu need maetakse ja kes vastutab nende matmise puhul järeltulevate põlvede ees, seisis roheliste pöördumises.
"Soome jäätmematja Posiva OY harrastatav tegevus on teadaolevate geoloogiliste faktide tõttu ohtlik – on selgunud, et graniidikiht on oluliselt muutlikum ja ebastabiilsem kui seni eeldatud," teatasid rohelised.
Täiel määral imporditud iseloomu ja mõju tõttu majandusele ei erine tuumajaam roheliste sõnul alalisvoolulise merekaabli kaudu sisse ostetavast elektrienergiast – sõltuvus ja mõju kaubandusbilansile on sama.
"Tuumaenergiale on tänases maailmas olemas alternatiiv, mille uuringute kiire käivitamine on Eestis möödapääsmatu: selleks on geotermaalne energia, mida on võimalik Eesti vajaduste katmiseks ammutada süvapuuraukudest; loomult on maasoojuse ammutamine elektri tootmiseks ohutum ning ka selle mõju majandusele on sootuks teine ja positiivne," teatasid rohelised.
"Väide, nagu tagaks vaid tuumajaama rajamine vajaliku energiajulgeoleku, on laialt levitatud ja üleräägitud vale, sest tuumareaktor vajab ka selle töö stabiliseerimiseks ning turvamiseks tagavaravõimsusi. Selliseid võimsusi poleks maasoojusjaamade puhul kindlasti vaja," seisis roheliste pöördumises.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele