Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis ähvardab kaosega tööturul
Kui veel mõni kuu tagasi soovis ametühing
üleriigilise palga alammäära tõstmist 2009. aasta algusest 900 krooni võrra,
siis eilse seisuga oldi valmis kompromissiks, mis tõstaks praegust miinimumpalka
pooletuhande krooni võrra.
Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.
"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.
Madalapalgalisi ootaks suurem koondamine
Isegi kui globaalses kontekstis võib ennustada, et asjad pöörduvad paremuse poole, on Eesti riik tööandjate hinnangul selles järjekorras ilmselt viimasel kohal, kelle juurde investeeringud jõuavad.
"See väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja me ei pea põhjendatuks alampalka tõsta olukorras, kus reaalpalk suure tõenäosusega hoopis langeb," selgitas Kriis tööandjate seisukohta ja lisas, et kuna raha juurdevoolu tööjõuturule oodata ei ole, on ettevõtete finantsidel sellega lagi ees.
Sisuliselt tähendaks miinimumpalga kergitamine tema sõnul seda, et ettevõtjad oleksid sunnitud olemasolevat palgafondi madalapalgaliste kasuks ümber jaotama.
See otsus lööks bumerangina ettevõtjaid, kes oleksid siis sunnitud alampalga tõstmiseks kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palganumbrite kallale minema, mis võib tuua hoopis vastupidise ja hullema efekti - soovist hoida võtmespetsialiste võib asi lõppeda hoopis suurema arvu madalapalgaliste töötajate koondamisega.
"Arengu mõttes olulisematest inimestest ei soovita kindlasti kergekäeliselt loobuda," osutas Kriis ohule, et alampalga tõus võib hoopiski suurendada töötute armeed ning parem oleks tõus majandusolukorra selginemiseni edasi lükata.
"Ma küll ei näe sellel variandil mingit sisulist katet, sest kogu turumajandusliku Eesti arengu jooksul, mis hakkas pihta Eesti krooni tulekuga ja alampalk praeguses mõistes esimest korda kehtestati, on väga selge, et alampalga tõus ei ole mitte kunagi põhjustanud tööpuuduse tõusu ja see on ikkagi teistes asjades kinni," pareeris Taliga tööandjate põhjendust.
Ametiühingud on ootused liialt kõrgeks kruvinud
Hetkel kuum
Taliga hoiatas, et kui alampalga tõstmisesse aastate lõikes n-ö "augud sisse tulevad", lööb see hiljem valusasti tagasi.
Samuti ei maksa tema sõnul unustada, et kuigi lühiajaline statistika võib praegu kaupade ja teenuste odavnemist näidata, ei kajastu mitte kõik maailmaturu hinnalangused Eesti hindades ning põhimureks jääb, et ka kõige madalamat palka teenivate inimeste sissetulekud ei väheneks. "See on ka põhjus, miks ametiühingud ja eriti just väljapool Tallinna elavad töötajad ootavad väga alampalga kokkulepet."
"Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
4
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
5
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Viimased uudised
Põhjalik tabel annab aimu, mis edaspidi on lubatud, mis mitte
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele