Uus seadus: pärid automaatselt kadunukese võlad

Kui seadusejärgne pärija ei teata kolme kuu jooksul, et loobub kadunukese varast ja kohustustest, saab temast automaatselt vara omanik. Seejuures võivad pärandiga seotud kohustused ületada vara väärtust.

Justiitsministeeriumi teatel hakkas 1. jaanuarist kehtima uus pärimisseadus, mis asendas seni kehtinud vastuvõtusüsteemi loobumissüsteemiga. Pärand läheb pärast kolmekuulise tähtaja möödumist pärijale üle, kui ta pole teatanud soovist pärandit vastu võtta.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Vaike Murumetsa sõnul on praktilisest küljest kõigi pärimisega kokku puutuvate isikute jaoks üheks oluliseks muudatuseks ka uus pärimistunnistus. „Võrreldes tänase tunnistusega, millel on üksikasjalikult kirja pandud teadaolev pärandvara, tundub uus pärimistunnistus üsna tühi, sest sellele märgitakse ainult pärijad ja nende mõtteliste osade suurused pärandvaras. Üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt kuulub pärandvara tervikuna st nii õigused kui ka kohustused pärijale, sõltumata sellest, mis on kirjas pärimistunnistusel.“

Harjumatult tühi pärimistunnistus ei tähenda siiski, et pärija saab notari käest ainult selle tunnistuse ja peab siis pärandvara ise otsima hakkama, selgitas Murumets. „Pärimismenetluses teeb notar päringud nii vararegistritesse kui pankadesse. Saadud andmete põhjal saab pärima õigustatud isik kõigepealt otsustada, kas võtta üldse pärand vastu või loobuda sellest. Kuna pärimine tähendab ka kõigi pärandaja varaliste kohustuste omandamist, siis vajab see otsus tõsist kaalumist.“

Vana seaduse puhul oli sageli probleemiks ka see, et seadusjärgne pärija elas küll pärandajaga koos ja asus pärast pärandaja surma pärandvara kasutama, kuid ei kiirustanud pärimise vormistamisega. Kuna seadus nägi pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ette 10 aastat, valitses senikaua kõigi ümbritsevate jaoks õiguslik ebamäärasus. Uue pärimisseaduse järgi on sellises olukorras juba kolme kuu möödudes selge, kas pärija on pärandi vastu võtnud või mitte. Vajadusel saab huvitatud isik, näiteks korteriühistu või kohalik omavalitsus, ise algatada ka pärimismenetluse pärija välja selgitamiseks.

Uus seadus näeb ette ka senisest selgemad eeskirjad notaritele pärimismenetluse läbiviimiseks. Samuti täiendati pärimisregistrit reguleerivaid sätteid, pärimisregistrist on uue seaduse kohaselt võimalik teada saada ka seda, kellele on pärimistunnistus välja antud, s.t kes on pärija.

Autor: Haldusuudised.ee