6. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rehe rääkis intervjuus "Terevisioonile", et pangad tulevad üldjuhul ka ise klientidele vastu ning pakuvad maksepuhkust. "Kui siia juurde tuleb ka riik oma teatavate tugiprogrammidega, on ainult tervitatav. See hoiab tasakaalu ja annab võimaluse peredel kontsentreeruda uue väärtuse loomisele. See peaks tooma majandusse positiivse tõuke," sõnas ta ERR uudistele.

Rehe sõnul kasvas mullu nende laenude arv, mis on enam kui 60 päeva viivises, märkimisväärselt.

"Kui 2008. aasta alguses oli see tase 0,9%, siis aasta jooksul kasvas ta tasemele 2,3%. Rahaliselt on see 900 miljonit ehk umbes 1000 leibkonda, aasta lõpuks oli see kuskil 2,6 miljardit. Hinnanguliselt on see 3500 perekonda," märkis Rehe.

Pankade huvi pole Rehe sõnul kodusid ära võtta, sest kinnisvaraga pole praeguses majandussituatsioonis midagi teha. "Panga ja kliendi suhe eluasemelaenude puhul on väga pikaajaline. Probleemidega, mis laenuvõtjatel tekivad, tuleb elada ja neile tuleb vastu tulla."

Eile teatasid sotsiaaldemokraadid eesotsas rahandusministri Ivari Padariga, et nad toetavad Rahvaliidu ettepanekut pakkuda hätta sattunud eluasemelaenu võtjatele intressipuhkust.

Kodulaenu intressipuhkust saaks ettepaneku järgi tingimusel, et pank on nõus andma inimesele maksepuhkust laenu põhiosa tagasimaksel. Intressid maksaks hätta sattunud inimese eest riik Kredexi vahendusel.

Samas pole tegu toetuse vaid laenuga. Maksimaalne riigipoolne summa intressipuhkuse tasumisel võiks olla sotsiaaldemokraatide hinnangul 10.000 krooni kuus.

Autor: Haldusuudised.ee